parmupille Erinevalt tavalisest mänguvõttest, ei puutu hambad vastu raami Tulemuseks vaskse heliga parmupill Kahe keelega "Jawsaphone" Unikaalne vibraatoga kõla Vaiksem kui ühe keelega "Jawsaphone" Parmupill on kõlalehtri külge kinnitatud vedruga Jawsaphone videopildis http://www.youtube.com/watch?v=RymTCD Püssparmupill Pärineb Wisconsini osariigi (USA) "hodag'i" jahimeestelt Hodag on mütoloogiline loom Wisconsini folkloorist Kasutatud materjalid http://www.asza.com/ , 30.mai 2008 http://www.claytonbailey.com/index.htm, 30.mai 2008 Jawsaphone. http://www.youtube.com/watch?v=RymTCDUHgkY , 30. mai 2008 Tänan!
1) tarkv-oidemnjhus,pktl; 2) ristva-umndökejhoglfsta;i 3) üldkontsepi-ahvgrõub,onmils. 1.2. Üldine tööpõhimõte Tavalised videofailid tuleb enne vaatamist salvestada arvutisse või vaadata neid andmekandjalt. Voogmeedia kasutamisel salvestamist ei toimu, kasutatakse ainult mälupuhvrit, kuhu paigutatakse võrgust allalaetav osa meediast (ülalkirjeldatud buffered media), seda esitatakse kui on kogunenud piisav hulk andmeid. Puhvris hoitakse kogu aeg teatavat varu, nii et taasesitatavas videopildis ei teki allalaadmiskiiruse muutumisest tulenevaid katkestusi. Meedia edastamiseks tihendatakse see enne võrku saatmist ning vastuvõtjas pakitakse kodekite abil lahti ja taastakse esialgne video. Kodek on andmetihenduseks kasutatav algoritm või programm (ingl. codec, lühend sõnadest compression/decompression). Võrku saab saata nii varem salvestatud kui ka reaalajas toimuvat live videot (otseülekanne, interaktiivne seminar, veebikonverents).
Premack ja Woodruff näitasid simpansile lühikest videoklippi, milles näitleja üritas kogu oma tegevusega näidata, et ta tahab välja pääseda suletud ruumist. Kohe pärast videolõigu lõppu näidati simpansile suurt hulka kõige erinevama otstarbe ja kujuga esemeid, alates kruvikeerajast kuni triikrauani. Nende väga erinevate asjade seast valis simpans üsna järjekindlalt võtme. Siit võib järeldada, et simpans mõistab nagu inimenegi, et videopildis nähtud isik tegutses mingis kindlas vaimses seisundis ja selle seisundi nimi on ,,soov pääseda välja lukustatud toast". Eneseteadvuse areng inimesel- Lapsed õpivad ennast peeglis ära tundma alles teiseks eluaastaks ja iseenda peeglis äratundmise võime on vaid üks märk lapse teadvuses toimunud põhjalikust muutusest. Üheaegselt iseenda peeglis äratundmisega hakkab laps märkama teisi, suutes näiteks imiteerida teise lapse liigutusi. Ta hakkab ilmutama esimesi sotsiaalse
annaabi.ee 
