enamikku vastanutest (94%). Vastanud leiavad, et uurimiskomisjoni lõpparuanne ei ole objektiivne ja tõene, kuna seal käsitleti vaid visiiri eraldumise tehnilisi probleeme. Tähelepanuta jäeti fakt, et laevale omistatud ohutustunnistused ei vastanud tegelikkusele. Komisjoni töö puudusena märgiti, et on jäetud uurimata rida olulisi küsimusi, nagu keda nägid tuukrid kaptenisillal, kas käidi autotekil jt. Umbusaldust tekitas asjaolu, et osa videolinte tuukrite sukeldumisest olevat kaduma läinud. Samuti jäid vastuseta küsimused, mis ei puudutanud otseselt visiiri, näiteks: kuidas sattus vesi esimesele tekile juba enne suurt kreeni, kas ramp eraldus või mitte jt. Komisjon keskendus ainult visiiri versioonile, jättes teised võimalused uurimisest välja. Hoidudes rangelt süüdlaste nimetamisest, ei käsitlenud komisjon selliseid olulisi küsimusi nagu laeva sertifitseerimine ja tehniline järelevalve.
Saksa uurijad märkasid visiiri pakpoordipoolse lukustuse lähedal mingit kuubikujulist objekti. See oli oranzi värvi. Visuaalanalüüsisooritamiseks kutsuti kohale Rootsi, Suurbritannia ja Saksa eksperdid. Nende arvates oli oranz pakk ,,suure tõenäosusega lõhkelaeng". Videoanalüüsi eksperdid uurisid seejärel ka kaks kuud pärast kaugjuhtimisega liikurroboti (ROV) laskumist Rockwateri sukeldumise ajal samast kereosast tehtud videolinte. Pakk oli kadunud, mis osutas, et keegi laevavrakile laskunutest oli selle kõrvaldanud. Saksa uurijate grupp palkas endise Briti kuningliku mereväe tuukri ning sõjaväe lõhkeainete eksperdi Brian Braidwoodi, kes analüüsis oranzi kuupi ja järeldas: ,,...kahtlane pakk võis olla õhkimisseadeldis, mis sisaldas üks kuni kolm kilogrammi plastlõhkeainet... Niisuguse laengu leidmine visiiri külglukkude lähedalt viitab katsele kahjustada laeva iseäranis haavatavas kohas." Ta jätkas: