5) Kuidas erineb tehnoloogiliselt 3G ja 3,5G andmeside GPRS või EDGE andmesidest? V: GPRS ja EDGE Kasutatakse mobiilides, pihuarvutites, kaugjuhtimispultides. Võimaldab madala kiirusega andemeühendust internetiga ja tekstisõnumite vahetust. GPRS võimaldas andmevahetuskiirust kuni 56kbit/s. 3G ja 3,5G laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmekasutuskiirusega kuni 2Mbit/s. Peale kõne- ja andmeside võimaldab edastada ka audio- ja videoinfot mobiilseadmetele üle maailma. 6) Kus paiknevad enamasti sülearvutis WiFi antennid? V: Ekraani taga. 7) Mis on maksimaalne 802.11b standardi traadita interneti leviala teoreetiline andmeside kiirus. V: 11Mbit/s. 8) Mida tuleb teha siis kui sülearvuti hakkab kasutades undama ja välja lülitama ja miks tuleb tegutseda kiirelt? V: Arvuti tuleks kiiremas korras viia puhastusse, sest on tolmu täis ja ei suuda
räägib. Veebikaamerad Veebikaamera on videokaamera, mille väljundit saab ühendada Interneti või arvutiga. Harilikult on veebikaameraks aeglase skaneerimisega CCD videokaamera, mis on ühendatud arvuti videohõiveplaadiga. Kaamerast hõivatakse perioodiliselt (näit. üks kord minutis) pilte ja kuvatakse neid veebilehel. Praegu on maailmas kasutusel tuhandeid veebikaameraid, mis pidevalt annavad Internetti mitmesugust videoinfot, alustades tänavaliiklusest ja lõpetades voodistseenidega. Üheks populaarseimaks kasutusvaldkonnaks on videoühenduste loomine, mis võimaldab kasutada veebikaameraid videokõnedeks või videokonverentsideks. Veebikaamerate igapäevane kasutamine läbi World Wide Webi andiski nendele oma nime. Samuti kasutatakse veebikaameraid väga laialdaselt turvakaameratena. Veebikaamerad on tuntud tänu oma madalatele tootmiskuludele ja laialdastele
videovoo genereerimine nõuab seadmetelt rohkem ressurssi. Seega peab arvestama, et soovides kasutada ka teisi ressursinõudlikke protseduure, nagu ühenduse salastamine, mitmepunktiühendus või paralleelvideo, siis sõltuvalt seadmest on H.264 kasutamine sellel ajal välistatud või on võimalik palju madalamal kiirusel. (Introduction to video compression, 2006) Siinkohal ei tohiks segi ajada meediakonteineri formaate (sisaldavad metaandmeid ja nii audio- kui videoinfot- AVI, MP4, FLV jne) ja pakkimissüsteeme/kodekeid (MPEG-4, divX/xVid jne). AVI enamasti sisaldabki videot, mis on MPEG-2/MPEG-4 kodeeringus. Eesti digitelevisioon töötab MPEG-4 kodeeringus (enamus Euroopa riike MPEG-2, aga ka Elioni DTV). MPEG-7 ja MPEG-21 on MPEG standardid, mis defineerivad pigem sisu kirjeldamist kui selle tihenduseks kasutatavaid kodeerimismeetodeid. MPEG-7 on ametlikult tuntud nimetuse all Multimedia Content Description Interface ja annab multimeediasisu
annaabi.ee 
