Heiti Pakk ,,Hind" Käisin pühapäeval, 3.oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et toitu ikka laual püsiks. Walter aga läks teostama oma õpinguid ülikooli, misjärel temast sai mainekas arst. Vennad saavad kokku alles pärast 16-t lahus oldud
erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa laostus 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Victor liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et peret toita. Walterist sai aga mainekas arst. Vennad saavad kokku alles 16 aasta pärast, kui nende lapsepõlvemaja tahetakse maja müüa. Koos juttu vestes tulevad päevavalgele mõningad saladused: isal oli pärast laostumist siiski alles veel 4000 dollarit, mida ta oleks võinud anda Victorile õpingute teostamiseks. Seda teadis ka Walter, kuid otsustas sellest mitte Victorile rääkida. Viimane küsis laenu ka oma nooremalt vennalt, kuid alates kui too keeldus, on Victor ta üle vimma pidanud. Walter otsis lepitust, kuid vend keeldus. Lavakujundusega tegeles Rein Nettan, kes küll pole varem taolist tööd teinud, kuid on tegelenud palju antiikmööbliga ning just selle etenduse juures on ajastu kajastamine väga oluline
ülestõusmispühade arvestamise üldkiriklikuks ja kutsus Väike-Aasia kogudusi seda tunnustama, kuid nood ei jaganud seda arvamust. Victor otsustas ekskommunitseerida Väike-Aasia kogudused, kuid see otsus tekitas pahameelt paljude piiskoppide seas, kes pooldasid küll ülestõusmispühade arvestamist Rooma tava järgi, kuid kes ei nõustunud Rooma piiskopile omistama üldkiriklikku eestkõneleja rolli. Victorit taunivate piiskoppide seast oli tuntuim Lyoni piiskop Ireneus, kes viitas Victorile saadetud kirjas eelnevate Rooma piiskoppide Telesphoruse, Anicetuse ja Soteri poolt eristaatuse tunnustamist Väike-Aasia kogudustele. Ireneus kirjeldas Victorile eristaatuse õigustamiseks Polykarpose kohtumist Anicetusega. Victori vastus pole säilinud, kuid Väike-Aasias hakati hiljem ülestõusmispühi arvestama Rooma tava järgi. Victor I otsust taunivat opositsiooni juhtis Roomas Blastus. Victor I ekskommunitseeris adoptsionistide juhi nahaparkal Theodotuse ja
annaabi.ee 
