vibud, millega polnud võimalik pooltki nii kaugele lasta. Peale ambude kastutati ka katapulte, et purustada linnuse müüre ja müüride vahel asuvaid ehitisi. Seega olid ordurüütlid võimelised linnuseid hävitama lausa ilma sinna sisenemata. Eestlaste relvastus ja sõjaväe korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Neil polnud raskeid raudrüüsi, mis oleks neid aeglustanud ja relvastus polnud ka just suur. Kasutati erinevaid mõõku , vibusi, kilpe ja laias valikus terariistu. Kui just sõjasaagiks polnud saadud ordurüütlite varustust. Peale rüüste retke oli vaja kiiresti oma linnusesse tagasi saada, raudrüüde ja raskevarustusega polnud see võimalik. Kui vaenalsed teadsid rüüsteretke oodata polnud eestlastel erilist lootust. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Tänu sellele oli neil lihtne võidelda eestlaste vastu kellel polnud sarnaseid teadmisi sõjandusest
see vesi kaela, visati ka tulepomme müürist alla, tulepommid on leegitsevad savipotid, mis maandumisel katki läksid, levitades tuld. Kasutati ka surnuid lambaid, ning muid loomakorjuseid kasutati bakteriloogilise sõja vormina. Heideti ka kivipomme, mis olid ümaraks tahutud, mis lendasi kõige kaugemale ja kõige otsemini. Pilt 2.4 Ümaraks tahtunud kivipommid Laskerelvad Keskajal kasutati ka laskerelvi, näiteks vibusi, ammusi ja erinevaid tulirelvi. Vibude laskemoonaks olid nooled, mis tungisid kergesti läbi vastase rõngassärgi. Tulirelvade laskemoonaks olid aga raudkuulikesed. Vibudega lasid vibukütid. Vibukütid olid iga armee oluline osa, kuid nad olid üsna kaitsetud kui nende ridadest läbi murti. Kuid paavst keelustas ammu kaks korda, kuna see olvat ebaeetiline, kuid see ei vähendanud siiski ammu populaarsust hilisemal keskajal. Ammusi oli erinevaid, oli tavaline ja vintsamb
võimsamad ringvall-linnused . suuremad kerkisid lääne-eestis ja saaremaal. Nt: Varbola Jaanilinna vall on 580m pikkune ja praegugi kohati 8-10 m. mõnede linnuste sissepääsu kaitseks ehitati mitmeid väravaid ette. Püstitati k kaitsetorne. Relvastusel oli tähtsal kohal odad, viskeodad nii suured kui väiksed tõhusamaks relvaks oli sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusi ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastuses olid kilbid ja kiivrid, rikkamad kandsid aga raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, see koosnes ratsa- kui ka jalameestest. Suhted naabritega 5. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse
annaabi.ee 
