Ristsiirde tõttu meioosi I profaasis on kõik sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (kehavõõrad rakud), seepärast ei või spermid verega kokku puutuda (veres leiduvad organismi kaitsesüsteemi rakud hävitaksid spermid, hiljem ka vääniliste seemnetorukeste pinnakihi Sugurakkude ainevahetus on alla surutud Spermide sabas(viburis) liikumisenergia saamiseks mitokondrid. DNA on tihedalt kokkupakitud ja peas hüdrolüütilised e lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Munarakud suuremõõtmelised ja toitainerikkad (valk ja rebu) ning kaetud kestadega 6. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng ONTOGENEES OVULATSIOON VILJASTUMINE
elutegevuseks vajalikke proteiine; () Kaitsta rakku üleliigse UV kiirguse eest; () reguleerida raku tihedust ja seega vajumiskiirust; () selles seeditakse fagotroofselt omastatud toit Millistel vetikarühmadel puudub vibur igas elustaadiumis: (x) Cyanophyta; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; (x) Rhodophyta; () Bacillariophyceae; () Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyta Viburi ehitus: viburis sees kulgeb mikrotorukeste kombinatsioon: (x) 9+2; () 4+4; () 6+2; () 8+2; () 7+3 Viburi funktsioon: (x) tagada raku liikumist; (x) tagada veevoolu raku ümber () kinnitumisorgan; () saagi haaramise organ; () kaitseorgan Kokkuleppeliselt on raku eesmine ots: (x) suunatud raku liikumise suunas () sealt kus väljuvad viburid; () see ots mis on teravama kujuga; () see kuhu poole jääb tuum Kontraktiilse vakuooli funktsioon: (x) rakust ülemäärase vee eemaldamine; (x) rakust jääkainete
liikumine teise paari B torukese - otsa poole. Teiste sidemete esinemise tõttu mikrotorukeste paaride vahel tekib lainetav liikumine. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkeakese abil. Selle strktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga ja sisaldab 0 kolmest mikrotorukesest koosnevat rühma milles 13 protofilamendist koosnev A toru on seotud ebatäieliku B toruga ja ebatäieliku C toruga. Basaalkehakese A ja B torud jätkuvad viburis aga C tor lõpeb basaalkehakese ja viburite vahelises üleminekutsoonis. Inimkehas on näiteks inimese hingamisteed epiteelrakud ja spermatosoidide vibur. Aksoneemis dimeersete torukeste A toru on soetud väliste ja sisemiste düneiini molekulidega ja aksoneemi struktur säilib mitmete valkude abil. 147. Millised haigused milliste tunnustega on seotud aksoneemi häiretega.(Kartageneri sündroom) Mutatsioonid viburite v ripsmete düneiinis võivad põhjustada seda sündroomi
Kõikide mikrotorukeste (+) ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas otsas. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkehakese (ingl basal body) abil. Basaalkehakese struktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga. Sisaldab 9 kolmest mikrotorukesest (A,B,C) koosnevat rühma (analoogiliselt tsentrioolidega), milles 13 protofilamendist koosnev A toru on seotud ebatäieliku B toruga ja ebatäieliku C toruga. Basaalkehakese A ja B torud jätkuvad viburis, aga C toru lõpeb basaalkehakese ja viburite vahelises üleminekutsoonis. Basaalkehake on oluline viburi kasvu alustamises. Selline 9+2 struktuur esineb kikide eukarüootide viburite ja ripsmete südamikus, mida nimetatakse ka aksoneemiks. Aksoneemi liikumine phineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes. kõrgematel loomadel hingamisteede ripsepiteelis, suguteede ripsepiteelis, spermatozoididel; algloomadel (viburloomad e. Flagellata ja ripsloomad e
annaabi.ee 
