planktonraku elustiili juurde. Pinnaga esmase kontakti loomisel toimuvad geeniekspressioonis ulatuslikud muutused, mis kajastuvad ka bakteri fenotüübis. Näiteks Proteus mirabilis tunnetab pinnale kinnitumist sellega, et viburi pöörlemine on füüsiliselt takistatud (vibur on mehhanosensoriks) ning seeläbi vallandub rakus signaalikaskaad, mille tulemusena lühikesest, väheste viburitega liikuvast peritrihhist areneb 20-40 korda pikem, mitmete kromosoomidega ning enam kui 50 korda viburirikkam P. mirabilise voogav rakk. 2. Pöördumatu kinnitumine vastusena keskkonnast tulevale signaalile pärsitakse osadel voogajatel liikumine ja indutseeritakse eksopolüsahhariidide süntees, mis omakorda aitab tugevamalt pinnale kinnituda. Paljudes bakteriliikides on rakusisese signaalmolekuli tsüklilise di-GMP (c-di-GMP) tase oluliseks lülitiks 2 erineva eluviisi vahel. Suurem rakusisese c-di-GMP tase pärsib liikuvust ja virulentsust ning soodustab biofilmi teket
muutuda planktiliseks. Pinnaga esmase kontakti loomisel toimuvad geeniekspressioonis ulatuslikud muutused, mis kajastuvad bakteri fenotüübis. Näiteks Proteus mirabilis tunnetab pinnale kinnitumist viburi pöörlemise takistatuse kaudu (vibur on mehhanosensoriks). Seejärel vallandub rakus signaalikaskaad, mille tulemusena lühikeste ja väheste viburitega liikuvast peritrihhist areneb 20-40 korda pikem, mitmete kromosoomidega ning enam kui 50 korda viburirikkam, P. mirabilise voogav rakk. Sellised voogavad rakud hõivavad vaba pinna. Näiteks pärast esmast kinnitumist hõivavad Proteus mirabilise voogavad rakud meditsiinilise kateetri pinna. Pseudomonas aeruginosa morfoloogia muutub pärast esmast kinnitumist, voogavatel rakkudel on teistsugune morfoloogia (pikenenud, ühe polaarse viburi asemel omavad kahte) kui planktilistel rakkudel. Jääv kinnitumine. Vastusena keskkonnast tulevale signaalile pärsitakse
annaabi.ee 
