· keraamikale o Piiltõmbumine: IV tüüpi piilid Paiknevad raku poolustel, kinnituvad pinnale ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda Osalevad biokile tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakeha moodustamises · Vibur o Keskmine pikkus on 10-20 µm o Diameeter 10-20 nm o Vibureid esmalt vaadeldi 1836 a C. Ehrenberg'i poolt ja 1872 a F. Cohn'i poolt o Koosneb valgust flagelliinist, mille monomeerid paiknevad viburiniidis spiraalselt ja keskel on kanal o Viburi peal võib olla ka kate e tupp, mis mood välismembraanist; sellised viburid on eriti tugevad o Funktsioon Põhiliselt liikumisorganell Võib ka osaldena peremeesorganismi koloniseerimisel o Viburite arv sõltub ka kultiveerimistingimustest (vedelsöötmes ja madalaltel temp on neid rohkem) o Ehitus: Valguline viburiniit on konksu abil ühendatud viburi mootori e basaalkehaga
homogeniseerimisega. Viburi paigutus 1. Monopolaarne monotrihh (Caulobacter, Vibrio) 2. Monopolaarne polütrihh (lofotrihh, Pseudomona, Thiospirillum, Helicobacter) 3. Bipolaarne monotrihh (Wolinella succinogenes) 4. Peritrihh (E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis) 5. Bipolaarne polütrihh (Halobacterium halobiom, Spirillum) Viburi valgud Viburi niit koosneb valgust- flagelliinist. Niidi keskel on kanal. Kokku on viburiniidis ca 20000 helikaalselt agregeerunud flagelliini monomeeri. Arhedel on viburivalgud glükosüülitud. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Flagelliin on struktuurilt sarnane lihaste müosiiniga. Viburi niit on konksu abil ühendatud basaalkeha külge (viburi mootor). Basaalkeha koosneb valgulistest ketastest, mis ümbritsevad telgvarrast. Viburi basaalkeha kettaid tähistatakse nende lookuste järgi, kus nad paiknevad. MS (membraanne-
annaabi.ee 
