Viburi funktsioon: Liikumine Võivad osaleda patogeneesis ja makroorganismi koloniseerimises. Vibur kinnitub rakule basaalkeha abil. G(+) basaalkeha koosneb ühest paarist valgulistest ketastest. G(-) koosneb basaalkeha kahest paarist valgulistest ketastest. Vibur on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. Energia viburi liikuma panemiseks tuleb membraanil moodustuvast prootongradiendist. Vibur kasvab otsast. Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega viburi distaalsele otsale. Monomeerid transporditakse rakust viburi otsa viburikanali kaudu. [ E. coli'l saab vibur valmis 10 minutiga. ] Viburi monteerimine: 1. MS ja C-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Monteeritakse juurde Mot-valgud. 3
tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Bakterivibur - Viburi keskmine pikkus on 10-20 (5-10) m. Viburi diameeter on ca 20 nm. Viburi niit koosneb valgust- flagelliinist. Niidi keskel on kanal. Vibur on jäik ja ta pöörleb nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. Viburi töö - Viburi paneb liikuma prootongradient, mille tekkel osalevad prootonkanali valgud Mot valgud. Viburi ühe pöörde jaoks on vaja ca 1000 prootoni liikumist läbi membraani. Seega sõltub viburi pöörlemise kiirus otseselt gradiendi suurusest. Mõnedel bakteritel (merebakter Vibrio) võib basaalkeha kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Seega arvatakse, et ketta pöörlemapanek (ioonide liikumise
Viburi basaalkeha kettaid tähistatakse nende lookuste järgi, kus nad paiknevad. MS (membraanne- supramembraanne ketas), P (peptidoglükaankihis), L (lipopolüsahhariide sisaldavas välismembraanis). C-ketas on oluline viburi pöörlemissuuna muutmisel ja viburi seiskamisel. Vibur on jäik ja ta pöörleb nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. Viburi paneb liikuma prootongradient, mille tekkel osalevad prootonkanali valgud Mot valgud. Viburi ühe pöörde jaoks on vaja ca 1000 prootoni liikumist läbi membraani. Seega sõltub viburi pöörlemise kiirus otseselt gradiendi suurusest. Mõnedel bakteritel (merebakter Vibrio) võib basaalkeha kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Seega arvatakse, et ketta
annaabi.ee 
