(all keskel) Bipolaarne polütrihh, Halobacterium halobium, Spirillum D. Peritrihh, E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis Muu paigutus, Alcaligenes, Selenomonas, Pectinatus, Propionispora vibrioides Periplasmaatilised viburid spiroheetidel 28. Millisest otsast vibur kasvab? Vibur kasvab otsast. Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega viburi distaalsele otsale - automontaazhiga. Monomeerid transporditakse viburi otsa viburikanali kaudu. E. coli'l saab vibur valmis 10 minutiga. Kui viburi tipp murdub küljest ära, siis see regenereeritakse. Viburi kasvu on uuritud enim E. colil ja S. typhimuriumil. See toimub nii: 1. M-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Mot-valkude monteerimine membraani M-ketta ümber. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine M-ketta peale. 4. P ja L-ketta valkude eksport tsütoplasmast ja monteerimine telgvarda ümber. 5. Konksuvalkude eksport ja monteerimine. 6
Vibur on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. Energia viburi liikuma panemiseks tuleb membraanil moodustuvast prootongradiendist. Vibur kasvab otsast. Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega viburi distaalsele otsale. Monomeerid transporditakse rakust viburi otsa viburikanali kaudu. [ E. coli'l saab vibur valmis 10 minutiga. ] Viburi monteerimine: 1. MS ja C-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Monteeritakse juurde Mot-valgud. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine ning P-ketta lisamine. 4. L-ketta monteerimine. 5. Esmase konksu monteerimine. 6. Konksule sidevalgu ja tipuvalgu lisamine. 7. Viburiniidi valkude (flagelliini) monomeeride lisamine sidevalgu ja tipuvalgu vahele. Arhede ja bakterite viburite võrdlus:
elektrostaatiliste interaktsioonidega (prootonturbiini mudel). Sisemiste ketaste pöörlemine 35 paneb viburiniidi tööle, ioonide liikumine läbi ioonkanali (staator) annab pöörlemapanekuks energiat. Viburi monteerimine Vibur kasvab otsast (piil kasvab juurest, nagu juuksekarv). Viburi kasv toimub järjestikuste monomeeride liitumisega vibri distaalsele otsale- monomeerid transporditakse rakust viburi otsa viburikanali abil. E. coli'l saab vibur valmis ca 10 minutiga. Sünteesi etapid 1. MS ja C-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Monteeritakse juurde Mot-valgud. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine ning P-ketta lisamine. 4. L-ketta monteerimine. 5. Esmase konksu monteerimine. 6. Konksule sidevalgu ja tipuvalgu lisamine. 7. Viburiniidi valkude (flagelliini) monomeeride lisamine sidevalgu ja tipuvalgu vahele
annaabi.ee 
