puutumata ja need jäid Achilleuse ainukeseks haavatavaks kohaks Achilleus Trooja sõjas ● Kui Achilleus oli alles poisike, ennustas Kalchas, et Trooja linna ei võideta ilma Achilleuse abita ● Troojas saavutas Achilleus kiiresti võitmatu ja piirajate seas vapraima kangelase kuulsuse Achilleuse surm ● Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud ● Ta sai surmava haava vibunoolest mis lasti talle kanda Parise poolt ● Achilleuse turvistik anti kõige vapramale kreeka sõdalasele
Aga Leemeti ussisõnad panid nad märatsema ja karud murdsid rüütlid maha. Siis panid Leemet ja vanaisa kantsi põlema. Karud aeti metsa. Järgmiseks vallutati käigu pealt mungaklooster, kuna mungad lootsid ainult jumala abile. Too neid aga kuulda ei võtnud. 36.peatükk Varsti jõudsid nad ringiga kodumetsa tagasi. Leemet ei tahtnud oma kodu vaatama minna. Milleks? Siis meenus talle Salme ja tahtis tema juurde minna. Järsku nägid nad jälle raudmehi. Vanaisa sai vibunoolest haavata ja kuigi Leemet võitles, seoti nad mõlemad kinni ja löödi uimaseks. Nad olid merekaldal ja ootasid surma. Ussisõnadest polnud abi, sest rüütlid olid hobuste seljast maha tulnud. Kõigepealt tiriti tapalavale vanaisa. Ta selg lõigati lõhki ja ribid kisti laiali nagu linnutiivad. Ta suu seoti nüüd lahti ja veel enne surma jõudis vanaisa ühe mehe oma mürgiga tappa. Nüüd oli käes Leemeti kord. Ka tema veeti tapalavale ja taheti samamoodi teha
on sinna lisaks kaasa haaranud ka ammunooled. Erinevalt tavalistest ammunooleotstest on Eestist Viljandist (1223. a piiramisest) leitud ka erandlikult suured ja raskemad ammunooleotsed. Kaalult on need tavalistest ammunooleotstest u 3 korda raskemad. Ammunooli pole 13. sajandi algusest mitte kusagil säilinud. Siin-seal on olemas hilisemast ajast, kuid ei ole teada, millisel määral nad sarnanesid. Ammunoole tunneb vibunoolest kenasti ära, kuna tagumine ots on ammunoolel erinev. Vibunoolel on olnud kolm sulge, ammunoolel kaks. Tagumises osas on vibunoolel väike sälk sees nööri jaoks, ammunool on tagant kitsam. Ammunoole valmistamine: nooli ei saanud teha oksast, vaid selleks valiti jämedam puupakk (u poole meetrise läbimõõduga). Sobis selleks näiteks tamm, Kesk-Euroopas kasutati ka pööki, Norras on kasutatud küllaltki palju kaski, Venemaal on kasutatud enamasti okaspuid