Nüüd ma, nüüd ma leian ime: Kuhu käed mu kõik ei hakka! öö ees - avar ulgumeri! Murran musta risti takka täiskuu suure karikakra, Ons see jõgi? Vahuviin! pistan sulle juustesattu, Päeval mustjas porimauk, paistma kiharatesakra. mauk või madu maoli kõrkjas. Mürki pruulib näsiniin. Verejanunedes pattu Päeval maailm madal auk. kasvõi surma joon su suult! Maik veel keelel valumõrkjas Vibuna üks kuju ahas nagu sajast mädarõikast, üle lummutava luha, kui ma mõtlen sellest võikast läbi hõbedase uha elust, mille nimeks Piin. paistab nägu valuvahas - (või ons kuu?) Kõik läeb täide tunnil sel. Oh mu väike Uuria naine, Nüüd ma liikmeilt limuline, pea valge merelaine veri valvel himuline, matad mu! süda soe ja armust hell.
kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjadnuses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha. Traditsioonilistele ehetele tuli leida alternatiive, sest väärismetallid võeti tarvitusele sõjaliseks otstarbeks. Sõja-aastatel peeti õmbluskunsti tipuks monumentaalseid õlapaelteta õhtukleite. Viimaseks moekarjeks olid platvormkingad ning kõrge värvliosaga püksid. Meik oli lihtne- hoolitsetud kulmujoon, palju puudrit, lopsakad punased Amori vibuna kaarduvad huuled.Kümnendi lõpul propageeriti loomulikumat välimust. Rõhutati silmi, huuled värviti heledamaks. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid. Kasutusele võeti karipsmekoolutaja ning moodi tuli kunstsünnimärk. 1950-1960 Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus. Kübarate, kinnaste, väikeste kotikeste ja tikk-kontsade kandmine eeldas teatud enesekindlust ja väärikat hoiakut. Luksuslikud pikad mustad siidkindad on aga
annaabi.ee 
