Ja taraane ehk rammpalke, millega lõhuti väravaid või müüri sisse auku Rüütlivägi 8.9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi. See koosnes feodaalidest, kel oli piisavalt suur sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Sellele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut Pikema sõjakäigu jaoks pidi rüütel muretsema endale kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne Linnakultuur Keskaegsete linnade kujunemisloost saab esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats Linna südame ümber oli alllinn, seda ümbritses eeslinn, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega Linn koosnes kitsastest tänavatest, läbikäikudest ja siseõuede võrgustikust. Tänan kuulamast! J
13. sajandil lisandus pistoda ja 15. sajandil sõjavasar, -kirves või -nui. Kaitsevarustus koosnes, nagu eespoll juba öeldud, kilbist kiivrist ja kaitserüüst. Sellele kõigele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut. Rüütlitel oli kohustus osutada oma isandale igal aastal teatud arv päevi sõjaväeteenust. Et relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel pikema sõjakäigu jaoks muretsema endale mitu hobust ja kaasa võtma abilisi kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne. Keskmiselt oli abilisi kuus. Rüütel moodustas nendega koos ühe löögigrupi, mida nimetati odaks. Välilahinguks valisid rüütliväe juhid avara ja tasase maastiku. Võitlusse liiguti enamasti sirges joonrivis, sest ükski rüütel ei tahtnud, et keegi teine talle ,,kilbiks" osutuks. Iga rüütli saatjaskond tuli otse temaga taga, et vajadusel oma isandale appi tormata. Kaspar Kuldkepp 10