saades võitis kodusõjas Kronost ja pagendas tolle süngema allilma Tartaros. Eros on vanakreeka armastuse jumal.Kreeklastel oli 2 Erose- nimelist jumalat.Esimene tekkis peagi prast loomist ning esindas kosmilist armastust.Hesiodose järgi oli ta jumalaist ngusaim, jõud, mis korrastas universumi. Teine Eros- meie Eros - oli Aphrodite ja (tavaliselt) Arese poeg ning palju mnglevam tegelane, kes oma isemeelsuses lõi meelelise armastus ning vis olla hteaegu nii julm kui kaval.Tema vibult vlja lastus armunooled ei lennanud kunagi mrgist mda: keda need tabasid, see armus. Tal oli ka tömbi pliiotsaga nooli, mis tekitasid vastumeelsust.Eros ise armus surelikku Psychesse,kelle ta aga hülgas, kui tüdruk pöördus teda vaatama. Tõendamaks et ta toimib pimesi, kujutati Erost sageli kaetud silmadega ja mõnikord kuldsete tiibadega. Hera oli vanakreeka kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine
mõteldava/tajutava vastuolu. Piiritleb oleva archena vastandina olematule. Mõtlemises vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? 3 teed: et on(tõe tee), et ei ole(käimatu tee), on ja ei ole(doxa). Zenoni Kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn: kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis sellest poolest pool jne., lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani? Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? 5. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Oli ka eraelus askeetlik
Õpilane Zenon, kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn. Kuulus kangelane Achilleus hakkab kilpkonnaga võidu jooksma, kuid annab talle ilmse ebavõrdsuse tõttu 100 m edumaad. Kuid kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis sellest poolest pool jne. lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Aporia põhineb eeldusel: kui olev pole ainu, oleks ta lõputult jagunev [moodne füüsika vahepealsel seisukohal]. Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani? Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? 5. Herakleitose mõtlemine tule-doktriini ja logose-doktriini vastuoluna. Logose mõiste. Herakleitos (540-480): Kui tuld tõlgitseda arche-na, siis näeme, et erinevalt Parmenidesest peab archet liikuvaks, mitte kooshoiduvaks. Kreeklastele omaselt ei ole selles igaveses