Trumli pöörlemisel liiguvad kuulid (vardad) trumliga kaasa üles ning langevad raskusjõu toimel alla. Materjal peenestatakse löökide ja hõõrumisega. Valmistoodang väljastatakse kas luugist, läbi õõnestelje või piirdesõela. Veskite omadused on kõrge jahvatuspeenus. Vibroveskeid kasutatakse peamiselt peen- ja ülipeenjahvatuseks. Veski trummel on silindriline või sagedamini künakujuline. Trummel täidetakse jahvatatava materjali ja purustuskehadega, suletakse ja pannakse vibreerima mehhaaniliste ringvõnke vibraatoritega. Laagritele asetatud vibraatori võlli 5 käitab elektrimootor 3 elastse siduri 4 kaudu. Võllile kinnitatud raskuste pöörlemisel tekib sundvönkumine, mis kandub üle kerele 2
NbC, VC jne). 2.2. Pulbrisegude jahvatamine Kermised on komposiitmaterjalid, mis koosnevad tavaliselt rasksulava metalli (W, Ti, Cr jt) karbiidist ja Fe-grupi (Fe, Ni, Co) metallist. Lähtepulbrite segamist koos jahvatamisega kasutatakse homogeense pulbrisegu saamiseks. Mittehomogeensest segust valmistatud kermised on reeglina poorsed ja ebaühtlaste omadustega. Jahvatamiseks kasutatakse mitmesuguseid jahvatusseadmeid: kuul- ja vibroveskeid, attriitoreid jne. Nende jahvatusseadmete ehitus ja tööpõhimõtted on kirjeldatud trükitud loengukonspektis [1]. Kôige homogeensem segu saadakse kuulveskis jahvatamisel, kuigi see on vähetootlik pika jahvatusaja tôttu (jahvatusprotsess kestab môni ööpäev). Lähtepulbrid kaalutakse valitud vahekorras, segatakse kokku, lisatakse jahvatusvedelik (piiritus, atsetoon jt) ja jahvatatakse. Selleks kuulveski trummel täidetakse poolenisti jahvatuskuulidega
annaabi.ee 
