Kõige olulisemad toiduained on vedelikurikkad aedviljad: kurk, suvikõrvits, kõrvits, lehtsalat, tomat, kapsad, kartuld, porgant, peet jt. (Paju, Raudsik 2007) LIIKUMINE Märkimisväärseim võimalus tervistumiseks leiab aset suhteliselt tagasihoidliku regulaarse kehalise aktiivsuse juures. Selleks sobib mõõdukalt intensiivne, pidevalt suurenev kehaline koormus: kiire kõnd, kepikõnd, rahulik jooks, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine või mõni harrastus. (Paju, Raudsik 2007) MUUSIKA Vibroakustilise teraapia idee sündis norralastel O. Skillel ja J. Alvinil pärast Briti muusikaterapeutide ja Ravimuusika Ühingu sümppsioni aastal 1968, kui seal defineeriti muusika viie univeraali mõju inimese kehale. o Bassitoonid rahustavad. Kõrged toonid suurendavad pingeseisundit. o Rütmiline muusika teeb erksaks. Rütmiliselt neutraalne muusika teeb passiivseks. o Harmooniad loovad harmooniat. Dissonants tekitab segadust. o Valu uusika genereerib agressiivsust
kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 Hz 120 Hz kombineerituna muusikaga Vibroakustiline teraapia on välja kasvanud muusikateraapiast, kuid teatud erisuste tõttu seda muusikateraapia alaliigiks ei loeta. Küll aga võib see meetod olla liidetud muusikateraapia muude meetoditega. 6 Vibroakustiline mõjutus: vibroakustilise teraapia seansi ajal suurema lõõgastuse saavutamiseks lamab inimene spetsiaalsel sisseehitatud bassikõlaritega voodil, mis võimaldab helivibratsioonidel keha mõjutada vahetult. Kahe sageduselt lähedase siinustooni (näiteks 40 Hz ja 40,5 Hz) üheaegsel esitamisel kujuneb pulseeriv heli, mis voodi või tooli pinnalt edastub vibratsioonina inimese kehasse ja subjektiivselt on tajutav massaazina. Kuid erinevalt manuaalsest massaazist saab VAT seansi käigus inimese organism mõjutatud palju