pinnal. Oive Tinn, Tõnu Meidla. 2006. Kivistunud sammalloomad. Eesti Loodus, 10. 1. Millise loomarühmaga on tegemist? Tegemist on sammalloomadega. 2. Millised kohastumused on neil väikestel, 1 mm pikkustel loomadel tekkinud, et olelusvõitluses ellu jääda? Neil on kujunenud välja väga põhjalik tööjaotus. On eraldi isendid kes: linnukloomikud kaitsevad kolooniat, piugloomikud ehk vibrakulaarid kes puhastavad kolooniat, toiteloomikud kes toidavad kolooniat. 4. küsimus Võrrelge inimese ja putuka füsioloogiat: tooge välja üks kõige suurem erinevus: - südame töös - vere koostises - õhu sisenemises organismi - hapniku jõudmises rakkudesse - kohastumuses vee kokkuhoiuks - Kas vesi ja/või hapnik võivad putukasse liikuda passiivselt, difusiooni teel? 5. küsimus 1
moodustavad taimi meenutavaid kolooniaid; olemas nii pehme- kui ka lubitoesega sammalloomi; zoo-oidid on ehituselt ja talitluselt erinevad: esimesed on lofofooriga (kombitsapärg), normaalse sooltoruga, toodavad suguprodukte; teised zoo-oidid kaitsevad kolooniat, nende seas leidub võimsa nokaga linnupea-kujulisis loomikuid, kellel puuduvad kombitsad; neil on tugevalt arenenud "alalõug" e nokk, millega vaenlasi haarata; teised kaitseloomikud on vibrakulaarid, neil on arenenud eriline vibur, mis lihaste abil vibreerib ja vaenlasi peletab; esineb ka passiivseid kaitsevahendeid: ogasid jt keha välisseina jätkeid, mis mõnikord katavad kogu kolooniat. 25. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses Jõhvussid: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas
annaabi.ee 
