Tegemist on protsessiga, mille käigus võrdsustatakse kaheliinisel juhtmel koormus ja lainetakistus. Koormus valitakse nii, et se vastaks lainetakistusele. See lubab luua lõpliku suurusega toiteliinis levivlainereziimi. Siis tekivad liinis kulglained, energia tagasipeegeldumist ei teki ja kogu toiteallikast võetav energia siirdub tarbijasse: sobitatud liinilõiku saab kasutada energia ülekandmiseks. 13. Selgitada, kuidas toimuvad võnkumised Hertzi vibraatoris. Võnkumised Hertzi diipolis (antennis) toimuvad nagu koondatud parameetritega võnkeringis. 14. Selgitada, mis määrab ära vibraatori omalaine pikkuse, kas ja kuidas mõjutab vibraatori omalaine pikkust vibraatorivarda läbimõõt? Vibraatori pikkus määrab tema omalaine pikkuse (traadi läbimõõt pole oluline). Muutes vibraatori diameetrit suuremaks või koostada ta mitmest rööbitisest juhist, suureneb piki vibraatorit jagunev mahtuvus C
200/1500 = 2/15 sek. Seega peab ketas pöörlema kiirusega 15*60/2 = 450 pööret minutis. Hetkel kui ketas läbib skaala nullpunkti, lahutab kettaga samal võllis asuv kontaktketta süvend kontaktid 1 ja lülitab välja kontakte 2 lahti hoidva elektromagneti. Kontaktid 2 sulguvad ja generaatori kondensaator saadab saatja vibraatorisse võimsa elektrilise impulsi, mis paneb tööle võnkesüsteemi ja viimane edastab heliimpulsi. Merepõhjast peegeldunud kaja tekitab vastuvõtvas vibraatoris mehaanilise pinge, mis muudetakse elektriliseks signaaliks. Võimendatud signaal edastatakse kettas asuvale neoonlambile, mis annab plingi. Uuemate kajaloodide juures kasutatakse pöörleva ketta asemel elektroonilist meetodit, millel on mitmeid modifikatsioone. Vaatleme üht võimalikku nendest. Stardiimpulsside generaator saadab perioodiliselt stardiimpulsi nii saateimpulsside generaatorile kui sünkronisaatorile. Stardiimpulss
annaabi.ee 
