Sel viisil on võimalik tekitada kõrgsagedus võnkumisi. Tavaline võnkering kujutab endast peaaegu suletud võnkeringi, mis kiirgab elektromagnetlaineid väga nõrgalt. Saksa füüsik H. Hertz arvas, et ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi detailide sisemusse. H. Hertz kasutas elektrimagnetlainete saamiseks seadet, mida praegu nimetatakse Hertzi vibraatoriks, see seade kujutab endast avatud võnkeringi. Avatud võnkeringile võib üle minna kinniselt võnkeringilt, kui nihutada kondensaatori katteid kaugemale ning vähendada katete pindala ja samaaegselt poori arvu (joonis A). Lõpuks saadakse lihtne sirgjuhe, mis ongi avatud võnkering (joonis B). Hertzi vibraatori mahtuvus ja induktiivsus on väikesed, mistõttu võnkesagedus on väga suur. Avatud võnkeringis pole laengud koondunud juhi otsestesse, vaid jaotatud kogu juhis. Voolutugevus on
perioodliselt muutuvate teineteisega ristuvate elektri- ja magnetväljade süsteemi. (j2) Elektromagnetlaine on ristlaine, ta levib kiirusel 300000 km/s (valguskiirusel). Wcm=constw^4. Ajaühikus tekkivate lainete energia Wcm on võrdeline kiirgusallika võnkesageduse neljanda astmega. 1888.aastal kasutas Heinrich Rudolf Hertz esimesena avatud võnkeringi elektromagnetlainete tekitamiseks. Seadet nimm Hertzi vibraatoriks. (j3) Juhid laetakse kõrge pingeni, teatud pingel tekib läbilöök, on näha sädet. Vooluring sulgub. Tekivad suure sagedusega võnkumised, mis sumbuvad juhtmete takistuse ja elektromagnetlainete kiirgamise tõttu. Juhtme poole laetakse uuesti, tekib jälle läbilook jne. Elektromagnetlainete omadused: 1) elektromagnetlainete neeldumine (dielektrikuga) 2)elektromagnetlainete peegeldumine (metallplaadiga) 3) elektromagnetlainete murdumine (parafiin)
kraana suurimat koormat. Sedavõrd kui palju noolt alla lastakse, suureneb noole ulatus, kuid väheneb kraana tõstejõud, sest stabiilsus väheneb. 6. Vaiade vibrosüvistamiseks kasutatava seadme skeemid ja kirjeldus Vibrosüvistajad (keskmine ja parempoolne skeem)- Nende suunatud vibratsioon kantakse vahetult üle süvistatavale vaiale, mis hakkab kaasa vibreerima ning paneb vibreerima ka temaga kontakteeruvad pinnase osakesed. Vibraatoriks on kaks vastassuunas pöörlevat tasakaalustamata raskust, mida käitab kiilrihmülekanne. Süvistatav element ühendatakse kaitsepeaga jäigalt, nii et moodustub ühtne võnkesüsteem. Selle tagajärjel pinnase vastupanu sissesurumisele väheneb ning vai süvistub pinnasesse omaraskuse ja vibrosüvistaja raskuse toimel. Vibrorammid(vasakpoolne skeem)- löögienergia allikaks on sundvõnevibraator, mis on kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga
annaabi.ee 
