ANTARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud mandrit katva jkilbi kohal, maakera kige klmem piirkond ARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud P-Jmere jvljade kohal, liikudes lunasse hk soojeneb vhehaaval ja muutub kuivemaks (Eestis talvel, phjustab tugevat klma, ja kevadel, ilma jahedust ja selgust) EKVATORIAALNE HK- kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lhedases madalrhuvndis nii ookeanite kui ka mandrite kohal, esinevad vimsad tusvad huvoolud (konvektsioonivoolud), pevane sadu ja maapind on niiske, sajab rohkem kui aurub (Eestis puudub) PARASVTME KONTINENTAALNE HK- kuiv ja suvel sna soe, talvel vga klm, kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge,
uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega jalanude ja krgete parukate abil. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Nole asetati mask hlekvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tpe, sest miimika, mida nd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tttu publikust. Teater koosnes jrgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid lestikku vhehaaval laienevate kontsentriliste poolringide nol. Rhtsate, veidi avaramate lbikikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost.
tulnud oma last toitma. Sel ajal kui paks ja lakas perenaine last toidab ning vaigistab, seisab Varka, vaatab teda ja ootab, millal ta lpetab. Aga akende taga lheb hk juba siniseks, varjud ja roheline laik kahvatuvad mrgatavalt. Varsti on hommik. "Vta!" tleb perenaine oma srki rinna eest kinni npides. "Nutab. Teda on kurja silmaga vaadatud." Varka vtab lapse, paneb ta hlli ja hakkab jlle kiigutama. Roheline laik ning varjud kaovad vhehaaval, ja pole enam, kes ta phe roniks ning tema aju tumestaks. Kuid magada tahaks endiselt, hirmsasti tahaks! Varka paneb pea hlli servale ja kiigutab kogu kehaga, et unest jagu saada, kuid silmad vajuvad siiski kinni ja pea on raske. "Varka, pane ahi kdema!" kostab ukse tagant peremehe hl. Thendab, et on juba aeg les tusta ja tle asuda. Varka jtab hlli sinnapaika ja jookseb kuuri pletuspuid tooma. Tal on hea meel. Kui jooksed vi kid, siis ei tiku uni nii kangesti kallale kui istudes. Ta toob puud
annaabi.ee 
