Kasutatav muld olgu kerge ja õhurikas, vähese toitainetesisaldusega. Sobib näiteks kaktustele mõeldud muld või külvi- ja pikeerimismuld, üsna hästi juurduvad pistikud ka puhtas, niiskes liivas. Mulda potis ei tohi liiga tihedalt kokku suruda, muidu on arenevatel juurtel raske seda läbida. Samas, päris tihendamata muld on aga liialt õhuline ning see on samuti juurdumiseks ebasoodne. Ühte potti võib juurduma panna 1- 3 pistikut. Muld hoida niiske, vältida selle läbikuivamist ja -vettimist. Niiskuse hoidmiseks võib potile peale tõmmata läbipaistva kilekoti, mida siis aeg-ajalt õhustamiseks avatakse. Kilekoti pealhoidmisega tuleb olla tähelepanelik – sinna kogunenud liigne niiskus võib põhjustada mädanke teket ja kogu ettevõtmise ebaõnnestumist. Et pistikud hästi juurduks, tuleks nad asetada valgesse, kuid mitte ereda kõrvetava päikese kätte. Temperatuur juurdumise ajal ei tohiks olla väga kõrge ega ka liiga madal (mitte alla +18º C). Vahemik +20º..
Õhustamise sügavuseks on 5 .. 20 cm. Kui vihmavesi ei imbu murupinnalt maasse, vaid moodustab seal loikusid, on see selge signaal murupinna õhustamise vajadusest. Jalgpalli-, golfi- ja spordimurud vajavad vähemalt 1 kord vegetatsiooniperioodi jooksul sügavamat õhustamist ning pinnapealsemat õhustamist vastavalt vajadusele. Sügavõhustamist võib teha hiliskevadel, kui murutaimik juba intensiivselt kasvab, aga ka varasügisel. Sügisene õhustamine väldib muru vettimist ning pinnajää moodustumist. Avaustesse valguv vesi aga paisub külmudes ning parandab sellega murupinnase struktuuri. 9.3. Kastmine Kuna sademete jaotus Põhja- ja Baltimaade piirkonnas on nii erinevate aastate lõikes kui ka ühe ja sama aasta vegetatsiooniperioodi jooksul vaga ebaühtlane, on kastmine vajalik. Eriti oluline on kastmine kevadsuvel, mil tehakse põhiosa istutustest. Siiski ei ole haljastuses kastmise eesmärgiks
annaabi.ee 
