Minu elu esimene festival Suvel käisin ma ühel kolmepäevasel muusikafestivalil nimega Intsikurmu. See toimus 4.-6. augustil Põlvas Intsikurmu metsapargis. Pargiala oli piiratud aedadega ja sisse sai beezika käepaelaga, mis asendas piletit. Väljaspool seda ala oli suur telkimisala, kus me ka ööbisime ehk muusikat sai kuulda hommikust õhtuni, isegi, kui magasid. Telkla kõrval olid ka vetsud, hommikusöögiala ja dussid. Sellesk, et nälga ei jääks, oli metsapargi läheduses ka Konsum, kust enamus festivalikülastajaid süüa ostsid. Lisaks olid festivali alal ka foodtruckid, kust sooja toitu sai osta. Instikurmul esines 34 erinevat artisti ja bändi nii Eestist kui ka igalt poolt välismaalt nt: Ameerikast, Hollandist, Inglismaalt jne. Nende esinemisajad olid jaotatud ära ning metsapargi alal oli kolm erinevat lava, kus nad esinesid, niiet sai kuulata mitu bändi korraga
Koht kuhu läksin oli köök. Seal leidsin veini ja midagi söögipoolist. Kauaks ma ei julgenud jääda, sest see oli kohutav koht. Väljudes leidsin ma kaks Vesti. Nad sorisid ühte laipa ja ei pannud mind tähele. Ma mõtlesin loogiliselt ja lasin vett nende jalgade juures elektriga. Nad lendasid kohe pikali. Ühe Vesti juurest leidsin raha. Ei teadnud kuidas seda kasutada siiski, kuid sellest hiljem. Läksin tagasi ja võtsin naise püstolist kuulid endale. Üleval korrusel olid vetsud. Lihtsalt imelik, kuidas nad seal käia said. Mustus oli lihtsalt igal pool. Meestevetsu lõpus oli uks. ''Kas saaksid palun relva alla panna?'' ütles Atla mulle. All nägin ma väikest tüdrukut ühe surnu laiba kohal. Läksin tasakesi mööda põrandat edasi. ''Sa arvad, et see on laps seal? Ära peta ennast. Ta on Väike õde nüüd. Keegi läks ja muutis armsa tüdruku koletiseks. Kõik mis sa mõtlesid õigest ja valest maa peal ei kehti siin. Need Väikesed Õed. Nad kannavad Aadamit
annaabi.ee 
