oli linn lõpuks sunnitud alistuma. 1224. aasta alguses vallutasid sissetungijad tagasi ka Harju-, Järva- ning Virumaa, Lohu linnust piirati sealjuures samuti kaks nädalat. Kõige kauem pani Mandri-Eesti linnustest sissetungijatele vastu Tartu, mida kaks korda ilma tulemuseta piiramas käidi (1223, 1224). Linnust kaitsesid eestlastest ammukütid ja saarlaste kunsti järgi ehitatud kiviheitemasinad. Lisaks saabus Tartusse oma meestega ka Novgorodi teenistusse astunud kunagine Koknese vürst Vetseke (Vjatško), kes nõudis nüüd maksu Ugandist ja mujaltki ümbruskonnast. Kolmas piiramine 1224. aasta augustis valmistati sakslaste ja nende liitlaste (latgalid ja liivlased) poolt põhjalikult ette. Tartut võis kokku kaitsta umbes 1000 meest erinevatest maakondadest, kes olid kogunenud sinna viimaseks vastupanuks. Peale pikka piiramist vallutati linnus tormijooksuga ning sellega eestlaste laiaulatuslikum vastupanu mandril ka lõppes. Sakala ning Ugandi linnused jäid edaspidi
Seelid säilitaid endise elukorralduse. Sel samal aastal õnnestus Albertil tuua enda poolele üle Latgalite põhjapoolsed alad.Nendes piirkondades sõjaks ei läindu,sõlmiti liidu lepingud ja võtsid vastu ristiusu vabatahtlikult. 1208 algasid retked eestlaste vastu .1208 aasta sügisel Ugandi ja Sakala sõjakäigud. Kuni 1212 aastani käisid siuksed retked. 1208 oli oluline aasta, veel üks sündmus Koknese vürstiriik,tema valitseja Vetseke oli juba 1205 sõlminud albertiga kokkulepe, mille alusel lubati teha koostööd paganlike leedulaste vastu .Näilised olidki kolm viimased aastat rahumeelsed suhted, Vetseke oli saanud tülika naabri, Rüütel Daniel, kes leidis pidevalt põhjusi Koknese vürstiga tülitsemiseks. Daniel ründas Koknese linnust ,õnnestus vallutada ,võttis hulga sõjavange ja vürst ka ise sattus vangi.Albert sekkus. Vb üritas oma vasalli ja liitlast lepitada. Albert andis Danielile käsu
annaabi.ee 
