Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vetrumise" - 3 õppematerjali

Rataste suunangud
60
ppt

Rataste suunangud

Nii näiteks muutub pöördtelje külgkaldest tingituna pööramisel rattakalle ja ka pöördtelje pikikalle. Positiivse pöördtelje pikikalde korral pööramisel sisemise ratta pöördtelje pikikalle suureneb, välimise oma aga väheneb. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 46 Roolitrapetsi tõttu pöördub sisemine ratas rohkem kui välimine, mistõttu muutub ka sisemise ratta kalle rohkem. Rataste seadenurgad muutuvad ka vetrumise ja isegi pidurdamise ajal. Sageli muutuvad ratta ühe seadenurga reguleerimisel ka ülejäänud seadenurgad. Näiteks rattakalde reguleerimisel muutub tavaliselt ka pöördtelje külgkalle. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 47 Pöördtelje pikikalde reguleerimine muudab rattakallet, pöördtelje pikikallet ja kokkujooksu. Kokkujooksu reguleerimine muudab aga roolitrapetsit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12

Auto → Auto õpetus
119 allalaadimist
Veermik ja juhtimisseadmed
19
doc

Veermik ja juhtimisseadmed

ERINEVATE SEADENURKADE SÕLTUVUS ÜKSTEISEST Roolipööramisel mõjutavad kõik seadenurgad üksteist ja need muutuvad pidevalt.NT: muutub pöördtelje külgkaldest tingituna pööramisel rattakalle ja ka pöördtelje pikkikalle. Posit. pöördtelje pikkikalde korral pööramisel sisemise ratta pöördtelje pikkikalle suureneb. Roolitrapetsi tõttu pöördub sisemine ratas rohkem kui välimine. Mistõttu muutub ka sisemise ratta kalle rohkem. Rataste seadenurgad muutuvad ka vetrumise ja isegi pidurdamise ajal. Kokkujooksu reguleerimine muudab ka roolitrapetsit. Pöördtelje pikkikalde reguleerimine muudab rattakallet. Pöördtelje pikkikallet ja kokkujooksu. 4 RATTA SUUNANG Sageli ei ühti geomeetrilise keskteljega liikumissuund. Mis tähendab,et tagasild on keresuhtes viltu. Tähtis on jälgida,et peale reguleeringut jääb rool otsesõidu keskasendisse. Et juhitavus ei halveneks. Geomeetriline kesksuunang on kasutusel juba

Auto → Auto õpetus
203 allalaadimist
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Kolvirõngad valmistatakse malmist, mis kuumenemisel säilitab elastsuse. Kõige raskemates tingimustes töötava, s. o. kolvipõhjale lähima rõnga pind kaetakse poorse kroo- miga. Vetrumise ja paisumise võimaldamiseks on rõngad läbi lõigatud. Lõikekohta nimetatakse rõngalukuks. Silindrisse asetatud rõnga lukupilu on 0,1 5 . . . 0,5 mm. Suurim pilu jäetakse kolvi põhjale kõige lähemal asuvale

Füüsika → Füüsika
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun