Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega tahet...
sõjalispoliitiline kriis. Tuntud kui Kuuba ehk Kariibi kriis. Võis tekkida 3MS, siiski jõuti viimasel hetkel kompromissini. NSVL viis oma raketid Kuubalt ära. USA andis lubaduse, et ei ründa Kuubat, ega püüa jõga kukutada sealset Castro juhitavat kommunistliku valitsust. Kuubat kasutati hiljem veel aasta kümneid baasina, kust lähtudes üritas NSVL oma mõjusfääri laiendada ja kesk ja l- ameerika maadesse kommunistlikku revolutsiooni eksportida. Vetnami sõda 1945a septembri algul, kui Jaapanlased olid Vietnamist lahkunud, ning endised kolonisaatorid- Prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulutasid vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh'iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis Prantsusmaa sinna oma väed, keda toetasid Inglased. Prantslased okupeerisid maa lõunaosa, kos pealinna Saigoniga. 1946a detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami demokraatliku Vabariigi vastu
annaabi.ee 
