Nes meredes, vee kaitse all, tekkisid esimesed eluvormid. Neid esimesi elu algeid nimetatakse eelajaloolisteks, sest nad tekkisid enne kirjutatud ajalugu. Eelajaloolise elu ainsad tunnistused on kivistised loomade ja taimede säilinud jäänused. Enam kui 2000 miljoni aasta vanuste kivististe põhjal on teada, et ühed kõige varasemad eluvormid olid bakterid. Järk-järgult tekkisid ja arenesid taimed, mida nimetatakse sinirohelisteks vetikateks. Vetikad kasvasid ringidena või madalate sammastena, stromatoliitidena, mis on säilinud kivististena, ka tänapäeval tekib madalates troopikameredes stromatoliite. Vetikad tootsid hapnikku gaasi, mida vajavad taimed ja loomad eluks. Hapnik pääses merest õhku ning moodustas atmosfääris osoonikihi, mis kaitses Maad päikesekiirguse eest. Elusolendid hakkasid asustama maismaad ja hingama õhku. Esimestest eluilmingutest alates on olnud miljoneid loomade ja taimede liike
80. Vetikad ( Algae ) kui eluvorm “Vetikad” pole takson ega klaad, vaid on eluvorm – tinglik nimetus kõigi autotroofsete olendite kohta, kes ei ole sammalega taimed. 81. Mis vahe on sinivetikail ( Cyanobacteria ) ja ülejäänud vetikail? Sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond. Tsüanobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotosünteesi teel. Tsüanobakterid ei ole suguluses teiste vetikateks nimetatavate organismidega, mis erinevatest prokarüootsetest bakteritest on kõik eukarüoodid. Ent eluviisilt, välimuselt ja ökoloogiliselt rollilt sarnanevad nad rohkem vetikatega, mistõttu ökoloogiaalases kirjanduses kasutatakse väga tihti terminit "sinivetikad", vaatamata nende taksonoomilisele kuuluvusele. 82. Ühist ja erinevat soontaimedel võrreldes punaja pruunvetikatega? Punavetikad (Rhodophyta). Ainu ja hulkraksed, on ka suuri. Vibureid pole ühelgi (kadunud?)
annaabi.ee 
