efektiivsem on toiduahel. Ainult suured zooplankterid suudavad süüa vetikaid ning olla kaladele sobivaks toiduks, seega suudavad vaid nemad olla efektiivsed energia transportijad. Teades Võrtsjärves domineerivaid zooplanktereid, on selge, et seal ei ole võimsaid vetika- sööjaid. Domineerivad keriloomad ja vesikirbud ei tule toime Võrtsjärves domineerivate niitjate vetikatega (Limnothrix planktonica) ning toituvad kasutamata jäänud vetikamassi lagundavaist baktereist ja orgaanilise aine lagunemisel tekkivast detriidist. Võrtsjärve vetikaist on zooplanktonile suuruselt sobivaid vaid umbes 10% , seepärast ongi tähtsaim zooplankonit mõjutav keskkonnategur toiduks sobivate vetikate hulk. Võrtsjärve zooplankton sööb vetikaproduktsioonist 12%, millest kaladeni jõuab 3% , Peipsi zooplankton tarbib vetikaproduktsioonist 50% ning kaladeni jõuab sellest 6%. Sellest järeldub, et
Üldjuhul mööduvad haigusnähud 24 tunni jooksul. Sagedamini tuleb kaebusi ujujatelt, kes mõne aja jooksul, pärast suplust sinivetikaid sisaldavas vees tunnevad nahal kipitust ja sügelust, harvem võib see väljenduda ka allergialaadse lööbena. Seetõttu soovitatakse pärast ujumist end puhta veega üle loputada. Veel mõistlikum oleks aga sinivetikate vohangu ajal jätta üldse vette minemata. Ilmselt keegi kalda äärde kokku kantud vetikamassi otse ei sukeldugi. Pigem ollakse kõhklevad vee roheka värvuse korral, kui suuremaid rakukogumikke pole märgata. Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) ei soovita ujuda rohekat tooni järves, kus põlvini vees olles ei näe inimene oma varbaid. Sel juhul on vetikarakkude kontsentratsioon üsna suur ning nõnda kaasneb oht. Seega on ennekõike oluline vee värvus; veeõitsengute korral peaks see olema kas rohekas või harvemini punakas
ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht Miks on Läänemeri väga reostunud? *Vetikad vohavad üleliigse fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu, vetikamassi lagundamiseks kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad)
ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht Miks on Läänemeri väga reostunud? *Vetikad vohavad üleliigse fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu, vetikamassi lagundamiseks kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit – millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad)
annaabi.ee 
