Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes Suur Emakaru (Grande Ourse). Edinbourgh. Zeusil oli naiste hulgas ka sõpru. Üks tema lemmikuid oli meretaadi tütar Thetis, kelle kurikuulsas pulmas kolm jumalannat kuldõuna pärast vaidlema kukkusid. Thetisel oli Taevataadi juurde audientsile pääsemisel ikka eelisõigus. Nii ka siis, kui tema poeg Achilleus Trooja all vägede ülemjuhataja Agamemnoniga tülli läks. Solvunud Achilleus suundus mere äärde ja kutsus vetevoogudest välja oma ema, merenümf Thetise, kes lubas poja hea käekäigu eest Zeusi juures kosta. Armastav ema tõttas otsemaid Olümposele. (Seda stseeni kujutab maalil "Jupiter ja Thetis" väga ilmekalt prantsuse kunstnik J. D. Ingres.) Zeus võttiski Thetise palvet kuulda ning muutis sõja käiku. Marmor. Kopenhagen. Ganymedese röövimine on paelunud paljusid vanakreeka vaasimaalijaid, kuid üllatavalt tihti on seda temaatikat käsitlenud ka uuema aja kunstnikud ja skulptorid.
Pole ka ime, et just see jumal nüüd kreeklastele hirmsa katku nuhtluseks kaela veeretas. Kreeklaste read jäid aina hõredamaks. Ennustaja teatas, et katk lõpeb siis, kui Agamemnon tüdruku isa juurde tagasi saadab. Agamemnon nõustus, kuid nõudis endale Achilleuse sõbratari. Kui neiu Achilleuse telgist väevõimuga ära viidi, keeldus kreeklaste vägevaim sangar Trooja vastu sõdimast. Ta läks mere äärde ja kutsus vetevoogudest välja oma ema, merenümf Thetise, kes lubas Zeusi enda ees poja hea käekäigu eest kosta. Armastav ema tõttaski Olümposele. Leidis Välkudeheitja ta istuvat üksinda, eemal mitmepäise Olümpose mäe muist kõrgemal tipul. Põlvitas Thetis ta ees, kurakäega embas ta põlvi, kuid hea käe üles tõstis, et sellega paitada lõuga ... J. A. D. Ingres. Jupiter ja Thetis
annaabi.ee 
