Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta kord üle võimsalt kohiseva vetevoo ning merevahust sünnitatud kaunitar sai koduks Küprose, mis laintest piiratud. Ja hoorid, need, kes kuldseid rüüsid kannavad, kõik lauldes tervitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle ülla taevalise rüü ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus, kui sinikroonne Kythereia naeratas.
Kui lugu oleks jutustatud Margit vaatepunktist, siis oleks see olnud negatiivsemalt meelestatud, sest ta on juba hommikust alates pahane, et oma pühapäeva peab raisku laskma. Vanatädi kirjeldus on väga tõetruu ja põhjalik ning lugejal pole raske samastuda Jaani-Margiti jubedustundega, kui tädi oma juttusid rääkima hakkab. Kuna jutustaja ei selgita tädi motiivi ega loo puüanti, siis jääb õhku palju küsimusi. Kuni hetkeni, mil Margit vett tõmbab ja kuidagi märatseva vetevoo tekitab, on kõik vägagi realistlik. See-eest on lõpp etteaimamatu ning lausa uskumatu, üldse mitte loogiliselt seletatav. Jaan ja Margit on niisama üllatunud kui lugeja, kuid vanatädi poleks justkui märganudki, et miskit teisiti on. Tema purjetab rahulikult reformvoodil edasi jutustades kaugustesse. Tegelaste saatusest ei saa lugeja mitte midagi teada. Pealkiri „Ajaloo keerises“ võib tähendada, et ajalugu ongi kui metsik jõgi, mille
(Hamilton 1975:27) Võlurina, kelle ilu täitis õhu linnulauluga ja kes ainuüksi oma möödumisega pani lilled õitsema, kandis ta võluvööd, mis äratas armastust nii lihtsurelikes kui jumalates.(Chaline 2005:37) Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta kord üle võimsalt kohiseva vetevoo ning merevahust sünnitatud kaunitar sai koduks Küprose, mis laintest piiratud. Ja hoorid, need, kes kuldseid rüüsid kannavad, kõik lauldes tervitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle ülla taevalise rüü ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus,