rõhku ekspordile kui kohalikule turundusele. Bangladeshis soodustab tööstuse arengut usaldusväärne ja odav tööjõud. Tööstused asuvad põhiliselt pealinnas Dhakas ja teistes suuremates linnades Khulnas ja Rajshahis, kuna seal on hästi arenenud transport ja hea ligipääs sadamale ja raudteedele (hea kaubanduslik võrgustik), lisaks on need linnad hästi asustatud ja leidub palju tööjõudu. Importimiseks on riigile oluline raudtee ja väljaveoks vetetee, mis on hea ja odav transportimise viis. Import ja eksport Rohkem kui 3/4 Bangladeshi väljaveost saadud rahast tuleb rõiva- ja tekstiilitööstusest. Bangladeshi tekstiilitööstustes leiavad tänapäeval tööd rohkem kui 3 miljonit inimest kelles 90% on kusjuures naised. Bangladeshi rõiva- ja tekstiilitööstus hakkas 1980-el meelitama välismaiseid investoreid kuna siin oli väga odav tööjõud. Aastal 2002 eksportis Bangladesh välja tekstiilitooteid US$5 miljardi eest
kogenud meresõitjad. Nad kandsid hoolt meresõidu ohutuse eest ja neid ei ahvatlenud tundmatute mereteede otsimine, kuid ammu tuntud marsruute kasutasid nad oskuslikult, seega mitte alusetult ei nimetanud nad vahemerd ''Meie mereks''. Sadamate juurde ehitati kõrgeid tuletorne, mille tipus põletati öösiti kuivi, päeval aga niiskeid puid. Bütsantsi kaupmeestele oli väga hästi tuntud mööda Ida-Euroopa meresid, jõgesid ja järvi kulgev suur vetetee ''varjaagide juurest kreeklasteni'' ehk siis Skandinaaviast Konstantinoopolisse. Selle tee üks haru viis mööda Eesti põhjarannikust, niiet meie esivanematel võis olla kontakte romealastega. Sellele leiab kinnitust ka Eestist leitud Bütsantsis vermitud mündid. Maismaal kasutati tükk aega Rooma riigi aegadel rajatud maanteid. Nende ääres olid riiklikud postijaamad, et käskjalad saaksid lausa jooksujalu kiireid sõnumeid edasi toimetada.