põlvnemisandmeid, s.o eellaste andmeid. Populatsiooni (isendite kogumis teatud territooriumil) tasemel uuritakse peamiselt loodusliku ja kunstliku valiku toimet populatsiooni genofondile ning evolutsiooni geneetilisi seaduspärasusi. Seda geneetika haru nimetatakse populatsioonigeneetikaks. Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid looma-, inimese-, veterinaar-, mikroobi-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. 2. Veterinaargeneetika ja patogeneetika määrang. Veterinargeneetika hõlmab geneetika neid aspekte, mis on seotud loomade haiguste, too- dangu- ja eluvõimega. Veterinaargeneetika uurimisobjektideks on koduloomad ja ulukid ning nendel haigusi tekitavad mikroorganismid ja parasiidid. Veterinargeneetika uurib loomade pärilikke anomaaliaid, päriliku eelsoodumusega haigusi ja sellega seoses ka päriliku eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias. Sellest aspektist lähtuvalt võib
bioloogiliste objektide uurimisel nimetatakse biomeetriaks. Biomeetriliste meetoditega on voimalik selgitada populatsiooni genofondi struktuuri ja dunaamikat. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on peamisteks pollumajandusloomade joudlusomaduste parilikkuse uurimisel ja selektsiooniteoorias. Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid looma-, inimese-, veterinaar-, mikroobi-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. Veterinaargeneetika maaratlus ja uurimisobjekt Veterinargeneetika holmab geneetika neid aspekte, mis on seotud loomade haiguste, toodangu-ja eluvoimega (Nicholas, 1988). Veterinaargeneetika uurimisobjektideks on koduloomad ja ulukid ning nendel haigusi tekitavad mikroorganismid ja parasiidid (Pavel et al., 1988). Veterinargeneetika uurib loomade parilikke anomaaliaid, pariliku eelsoodumusega haigusi ja sellega seoses ka pariliku eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias. Sellest
annaabi.ee 
