Parasiitide põhjustatud nakkushaigused. Suuremad parasitooside rühmad on protozoosid, helmintoosid, arahnoosid (akaroosid) ja entomoosid. parasitooside kulg (parasitoos). Parasitoosid kulgevad kindlate seaduspärasuste järgi. Kulus eristatakse prepatentaega, inkubatsiooniaega ja patentaega, mis võivad kokkupuutealadel kattuda. parasitooside nomenklatuur (kr. para -- kõrval + sitos -- toit + ld. "-osis" -- haigust tähistav järelliide; ld. nomenclatura -- nimestik). Veterinaarparasitoloogia Edendamise Maailmaliidu (WAAVP) poolt välja töötatud loomade parasitaarhaiguste standardiseeritud nomenklatuuri järgi nimetatakse parasitoose tekitaja ladinakeelse perekonnanime järgi, lisades sõna tüvele järelliite ,,-osis". Sõna tüvi moodustub tavaliselt taksoni nominatiivist (nimetavast käändest) ühe või kahe viimase tähe ärajätmisel. Kui taksoni nimetus lõpeb x- ga, siis moodustatakse sõna tüvi genitiivist (omastavast käändest). Üksikasjalikumalt vt.
Eesti selgrootud arvudes 1996. aastaks oli teada 12 041 liiki selgrootuid ja 487 liiki selgroogseid 2004. aastal 13 429 liiki selgrootuid Perspektiiv 25 000-27 000 liiki selgrootuid. Riik: Ainuraksed- Protista Sisaldab väga erineva välimuse ja süstemaatilise kuuluvusega organisme. Osa nendest sarnaneb oma ehituse ja talitluse poolest loomorganismidele ning on traditsiooniliselt leidnud käsitlemist selgrootute zooloogia kursuses. Kirjandus parasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 3. Tartru Hõimkond: Viburprotistid Flagellata Üherakulised organismid, kes elavad vabalt veekogudes või parasiitidena hulkraksete organismis. Nende iseloomulikuks tunnuseks on pika peenikese, liikumist tagava jätke viburi, olemasolu. Tuntumaks esindajaks on silmviburlane. Kõikidele rakkudele omaste organellidele (Golgi aparaat, endoplasmaatiline võrgustik, mitokondrid jne) lisaks on neil tsütoplasmas moodustised, mis tagavad nende kui organismide eksisteerimise. Need