tütarlastekool Põllumajandus-ja kodumajanduskoolid 1870.aastate algul üritasid Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts ning Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet asutada nn piimatalituskooli 1870.aastate II poolel kavatses C.R.Jakobson Soome eeskujul ja Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi heakskiitmisel asutada oma piimamajandusele orienteeritud Kurgja talus piimanduse näidiskooli 1873.aastal muudeti Tartu Veterinaariakool veterinaariainstituudiks Alghariduskoolid aastail 1905-1917 Kõige suuremasse alghariduskoolide rühma kuulusid luteri usu valla-, mõisa-, kihelkonna- ja kirikukoolid( 65,5% alhariduskoolidest ja 51,9% algkooliõpilaste koguarvust) Teiseks suuremaks alghariduskoolide rühmaks olid õigeusu koolid, mis moodustasid 19,5% alghariduskoolide üldarvust ja milles õppis 14,5% algkooliõpilastest Kolmanda rühma moodustasid riiklikud õppeasutused,
pärast 1775. aasta suurtulekahju ja see valmis 1780. 1802. aastal andis Bock maja ühe korruse ülikoolile tasuta kasutada. Ülikooli taasavamise aktus peeti Bocki majas. 1839 aga ostis maja endale ära Tartu ülikool. 1839 hakkas majas tegutsema õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi Akademische Musse. Selles majas sai endale ruumid ka Õpetatud Eesti Selts 1840. aastal. 1845 1847 asusid majas ka kliinikud, sest parasjagu renoveeriti Toomemäe kliinikuid. 1848 aastal asus hoones ka Veterinaariakool aastaks ajaks. 1856 remonditi hoone jälle Akademische Musse tarbeks. Peale klubi oli hoones 19. sajandi teisel poolel rektori ametikorter ja ülikooli polikliinik. 19. sajandi lõpust kuni II maailmasõjani oli hoone teine korrus matemaatika instituudi käsutuses. 1970.1990. aastatel olid majas ajaloo-keeleteaduskonna, hiljem ajalooteaduskonna ja filoloogiateaduskonna dekanaadid, ülikooli trükiste müügipunkt, pedagoogikakateeder ja ülikooli allüksused
annaabi.ee 
