ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud,» märgib N. Mikelsaa. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale. Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse sõnadega, nagu suur, väga suur, ilus (st kogukas), ei ole jaksanud kanda, vana, sammeldanud, tölbi sabaga, sabata. Muistendis kutsub üleloomulik olend veteriigi haldaja niisugust kala kui oma karilooma, nt tölphännaga orikas, vana tölphännaga pull, Jakob Kõrvi ümbersõnastatud rahvajututekstis tõlksaba sikk. Olend ise jääb enamasti inimsilmale nägematuks ja tema välimus jääb kirjeldamata. Inimesele ohtlik pole neis muistendeis mitte kala, vaid kalakarjasest vaimolend: Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase
rahvapärimuses märksa suurem kui muude loomarühmade puhul. Kalastusmaagia oli suunatud soovile võimalikult head saaki saada. Informatsiooni kalade kohta võib tinglikult jagada kolmeks: 1) loodusvaatlusel ja kogemusel põhinevad üldistused, pragmaatiline teave kalaliigi bioloogia ning püügi kohta, mitmesugused ended ja maagiavõtted edu tagamiseks elatise hankimisel; 2) keskendub kala omadustele ning etioloogiale ehk tekke- ja seletusmuistendile; 3) kalades nähakse veteriigi vaimolendeid, keda kehastavad mõnede röövkalaliikide kogukad esindajad, nagu hai, haug, säga, tursk jts69. Laev on turvalisuse, aga ka otsingu ja teistesse vormidesse siirdumise sümbol. Laeva sümboolika on ammusest ajast kajastunud eelkristlikus põhjagermaanlaste ja soome-ugri rahvaste (soomlaste) matmiskombestikus, kui sooritati nn paatmatuseid70. Slaavlastel oli käesolev komme levinud vähem, peamiselt idas, mistõttu paljud teadlased oletavad, et komme oli võetud