komplitseeritud suhteid. Fanaatilise bioloogi pöördeline avastus võimalus hoida inimese aju elus ka pärast füüsilist surma muutub tema poja, fanaatilise juristi käes riikliku vägivalla tööriistaks. Detektiivses süzees on osavalt kokku põimitud mitmetasandilised opositsioonid, nagu teadus ja riik, fanatism ja tolerantsus, mehelik ratsionaalne ja naiselikemotsionaalne eluhoiak. Vetemaale tüüpiline tähenduste vertikaal, millel saab liikuda situatsiooni/tegelase olmelistelt tähendustelt kuni müütiliste ja arhetüüpseteni, kehastub vahest kõige täiuslikumalt komöödias ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974). Pealkiri viitab kõrgkomöödia isale Moliere'ile. Lugu sellest, kuidas remondimehed üritavad eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too nad üle trumpab, võinuks anda nõukogude elu puudusi
Võib erineval viisil kirjutada, eksperimenteerida jne, aga ta on enamasti probleemikeskne autor. Võiks öelda, et enamasti eetilis-sotsiaalsed probleemid, mis psühholoogilise aspektiga põimitud. Aga see on esimeses järjekorras - eetilis-sotsiaalsed probleemid. Vetemaa kõikide tekstide puhul on tegemist koomikasõbraliku hingega. On tekste, mis on alguses lõpuni tõsised, aga nali tuleb kergesti. Kõige klassikalisem näide, mis Vetemaale draamakirjaniku identiteedi loob "Õhtusöök viiele" 1972. Identiteeti tekkimine on oluline, et 12 Vetemaa kuni 70ndateni oli kirjanikuna tuntud kui autor, kes kirjutas proosateose "Monument." Kujutatavale ruumile sümbolväärtus. "Nukumäng" tegelaseks revolutsioonivõitluse ajaloo uunija, kes teeb oma tööd nagu nukumängu. 80ndatel rida