kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näituse ajal mõtisklema ja unistama. Kunstniku maalid mõjusid väiksemates ruumides võimsamalt ja vägevamalt, kui suuremates ruumides. Maalid ise olid mõõtmetelt keskmised ning varieerusid suuruses. Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset. 1885. Õli lõuendil. Minu lemmiktööks oli ,,Rannikuvaade. Parteniti küla Krimmi lõunakaldal." Teose nimi ütleb ära, millist piirkonda see maal kujutleb. Maalil on kujutatud vaadet Parteniti küla rannale mäe pealt. Ilmselt on kujutatud õhtust aega, sest päike on loojumas. Maal pole narratiivne, kuna tegemist on loodusvaatega
Külastasin näitust 21. Märtsil 2018 kell 14.00 Kadrioru kunstimuuseumis. Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski 39 vapustavat meremaali. Ivan Aivazovski (29. juuli 1817 19. aprill 1900) oli Armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes maalis põhiliselt merd ja taevast. Ta maalis üle 6000 maali ja tal oli elu jooksul 120 personaalset kunstinäitust. Näitus hõlmab suures plaanis ajalugu ja loodust. Minu lemmikmaaliks oli ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset". Aivazovski maalis selle õlimaali 1885. aastal. Selle nimi lihtsustab selle pildi vaatamist vägagi. See teos on jutustav ehk narratiivne. Sellel pildil on näha kuidas kaks noort naist ehmunult vulkaani poole vaatavad ja mõtlevad, et nad peavad kiiresti saarelt põgenema. Teos oli dünaamiline ehk liikuv. Merel võime näha paljusid laevu, mis on põgenemas vulkaanist võimalikult kaugele. Seda teost mõjutas selle maali
Järvamaa Kutsehariduskeskus Referaat Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas.
Linna 20000 elanikust hukkus umbes 2000. Hilisemate väljakaevamiste käigus leiti kõvastanud pimssist tühikuid, mis on jäänud sinna aastasadade jooksul täielikult kõdunenud surnukehadest. Paljud neist täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutisi surnutest. Näha on, et paljud hukkunud hoidsid surmahetkel käsi või rätikut suu ees, et kaitsta end tuhapilve mürgiste gaaside eest. Väike Hercelaneum asus küll Vesuuvile lähemal kui Pompei, kuid see-eest tuule varjus, mistõttu pääses suuremast tuhasajust. Ent pärast purset alanud paduvihm muutis tipu lähedale sadanud tuha mudajõeks, mis voolas nagu laviin Herculaneumi linna ja ujutas selle täielikult üle. Nagu tihti tugevate vulkaanipursete ajal, valas ka 79. aastal vihma nagu oavarrest. Vihmavesi segunes sadava tuhaga püdelaks mudaks, mis hiljem kivistus. Seetõttu oli herculaneumi
annaabi.ee 
