Mu vanemad elasid tollal Elvas ja järelikult asub seal ka minu esimene elukoht, millest ma aga paraku midagi ei mäleta. Paari-kolme järgneva aasta jooksul vahetasin aadressi õige mitmel korral, kuni jäin pikemalt pidama Nõmmele. 1935. aastal alustasin sealses Kivimäe algkoolis ka kooliteed. Nõmme on minu lapsepõlvemaa, kust pärinevad mu elu kõige värvikamad mälestused. Mäletan ennast sealsetes metsatukkades ringi hulkumas ja puujuurte all elavate päkapikkudega juttu vestmas. Mäletan ennast talviti suusatamas ja kevaditi-sügiseti pikkade õhtute kaupa naabermajade õuedes palli mängimas. Mäletan poistekampade põnevad sõjaretki ja tüütuvõitu istumisi kooli orkestris, kus ma esimestest klassidest peale viiulit mängisin. Suviseid mälestusi mul aga Nõmmelt peaaegu ei olegi, sest suveks sõitis perekond alati Viljandimaale vanaisa juurde.Seal jooksin koos koertega päevade viisi mõõda karjamaad ringi, õppisin Raudna jõe käärudes õngitsemiskunsti
Täiskasvanu korraldused või keelud ei mõju sageli üldse- laps ei pane neid tähelegi. Kui ta hetkeks kuuletubki, on need mõne aja pärast ununenud. Impulsiivsena tormab laps õues mängides samamoodi jooksujalu maailma uurima, arvestamata ohte, mis teda tabada võivad. Liikumise kohmakuse tõttu võib laps sageli komistada ja kukkuda. Õues mängivaid lapsi nähes, ei jää ta nende mängu vaatama, vaid tormab kohe mõtlematult keset mängu. Nähes täiskasvanuid omavahel juttu vestmas, sekkub ta kohe, kui temal on midagi tähtsat öelda. Suhetes teiste lastega on hüperaktiivne laps kannatamatu ning valmis kohe reageerima, kui talle tundub, et teine valesti käitus. Vähese tähelepanuvõimega laps jätab rahuliku unistaja mulje. Ta ei ole tülikas ega impulsiivne, kuid jätab paljud talle antud korraldused täitmata, sest ei pannud neid tähele. Lapsele kuulunud esemed ununevad alalõpmata kuhugi, kust ta neid pärast otsida ei mäleta. Tema tegevuses on
annaabi.ee 
