Meetodina kasutati 2 x 2 faktoranalüüsi. Kaks sõltumatut muutujat: SM tase (kõrge/madal) ning CBIM õppimine (koos/ilma) ning kaks sõltuvat muutujat: saavutatud tulemused ning motivatsiooni taju (kas tugevnes või vähenes õppimise käigus). Eksperiment viidi läbi interneti- põhises õpikeskkonnas, kus kontrollgrupil paluti teatud teemad endale selgeks teha ainult teooria abil ning eksperimentaalgrupil paluti teemad selgeks teha CBIM abil. Eksperimentaalgrupi materjalides kasutati vestlusmeetodit, situatsioonõppe meetodit, võistlusmomendi meetodit ning motivatsiooni tõstmise meetodit (iga eelneva ülesande hea sooritus andis boonust järgmise ülesande sooritusel). Teadmiste kontrolliks kasutatav test oli mõlemal grupil identne. Gruppidesse jagunemine toimus SM testi alusel. Tulemused varieerusid 61 – 174 punkti vahel, M = 127,67, SD = 17,66. Selle põhjal jagati õpilased kahte gruppi: kõrgema sisemise
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud.