Tulemuseks on ripsmete paindumine ja närviimpulsside sagenemine. Kanalite paiknemine nurga all võimaldab fikseerida pea liikumise kolmes suunas, ette-taha, paremale- vasakule ja keha telje ümber. Mõik ja kotike sisaldavad samuti endolümfi ja lubjakristallide liikumine ning nende poolt ripsmete painutamise tulemusena saadetakse välja impulsid keha asendi muutuste kohta. Signaalid lähevad pikliku aju vestibulaartuumadesse, kust edasi lähevad ühendusteed väikeajju, vestibulospinaalkulglasse, silmalihastele (eesmärk analüüsida vaatevälja vaatamata pea asendi muutumisele) ja suuraju koorde. Vestibulaaraparaadi ühepoolne vigastus põhjustab keha pöördumise vigastatud külje suunas. Mõlemapoolse vigastuse puhul tekivad rasked liikumishäired, tasakaalutus. Vestibulaarrefleks: silmad säilitavad aeglasel pööramisel endise vaatevälja, kui nad on saavutanud maksimaalse kõrvalekalde, järgneb järsk liigutus pöörlemise suunas ja fikseeritakse uus vaateväli
Tulemuseks on ripsmete paindumine ja närviimpulsside sagenemine. Kanalite paiknemine nurga all võimaldab fikseerida pea liikumise kolmes suunas, ette-taha, paremale-vasakule ja keha telje ümber. Mõik ja kotike sisaldavad samuti endolümfi ja lubjakristallide liikumine ning nende poolt ripsmete painutamise tulemusena saadetakse välja impulsid keha asendi muutuste kohta. Signaalid lähevad pikliku aju vestibulaartuumadesse, kust edasi lähevad ühendusteed väikeajju, vestibulospinaalkulglasse, silmalihastele (eesmärk analüüsida vaatevälja vaatamata pea asendi muutumisele) ja suuraju koorde. Vestibulaaraparaadi ühepoolne vigastus põhjustab keha pöördumise vigastatud külje suunas. Mõlemapoolse vigastuse puhul tekivad rasked liikumishäired, tasakaalutus. Vestibulaarrefleks: silmad säilitavad aeglasel pööramisel endise vaatevälja, kui nad on saavutanud maksimaalse kõrvalekalde, järgneb järsk liigutus pöörlemise suunas ja fikseeritakse uus vaateväli
annaabi.ee 
