koguni 200 miljardit (suurajukoores u 14 miljardit) - Kui projekteerida ühte tasandisse -> 1m pikkune ja 0,1 m laiune pind - Väikeajukoore pindala on ligi 50% suureajukoore pindalast, aga suuraju on väikeajust ligi 10x suurem KOORE PIKITSOONID - 3 pikitsooni, mis kajastavad koore eferentsete teede (pirnrakkude aksonite) projetseerumist valgeaines paiknevatesse tuumadesse - vermis (D11) projetseerub nucleus fastigii’sse (D12) ja vestibulaartuumadesse (D13) - zona intermedia (D14) projetseerub nucleus globosus et emboliformis’esse (D13) - poolkera lateraalsed osad (D16) projetseeruvasd nucleus dentatus’esse (D17) - väikeaju tuumadest algavad eferentsed teed, mis väljuvad pedunculus cerebellaris superior’i kaudu teiste motoorikaga seotud tuumade juurde, mille tegevust väikeaju toetab ja koordineerib FUNKTSIOONID - Vermis – kontrollib esmajoones tugimotoorikat (kehahoid, lihaste toonus, tasakaal,
lõpetab liikumise hiljem, kui pea ja poolringkanalid. Tulemuseks on ripsmete paindumine ja närviimpulsside sagenemine. Kanalite paiknemine nurga all võimaldab fikseerida pea liikumise kolmes suunas, ette-taha, paremale- vasakule ja keha telje ümber. Mõik ja kotike sisaldavad samuti endolümfi ja lubjakristallide liikumine ning nende poolt ripsmete painutamise tulemusena saadetakse välja impulsid keha asendi muutuste kohta. Signaalid lähevad pikliku aju vestibulaartuumadesse, kust edasi lähevad ühendusteed väikeajju, vestibulospinaalkulglasse, silmalihastele (eesmärk analüüsida vaatevälja vaatamata pea asendi muutumisele) ja suuraju koorde. Vestibulaaraparaadi ühepoolne vigastus põhjustab keha pöördumise vigastatud külje suunas. Mõlemapoolse vigastuse puhul tekivad rasked liikumishäired, tasakaalutus. Vestibulaarrefleks: silmad säilitavad aeglasel pööramisel endise vaatevälja, kui nad on saavutanud maksimaalse
liikumise hiljem, kui pea ja poolringkanalid. Tulemuseks on ripsmete paindumine ja närviimpulsside sagenemine. Kanalite paiknemine nurga all võimaldab fikseerida pea liikumise kolmes suunas, ette-taha, paremale-vasakule ja keha telje ümber. Mõik ja kotike sisaldavad samuti endolümfi ja lubjakristallide liikumine ning nende poolt ripsmete painutamise tulemusena saadetakse välja impulsid keha asendi muutuste kohta. Signaalid lähevad pikliku aju vestibulaartuumadesse, kust edasi lähevad ühendusteed väikeajju, vestibulospinaalkulglasse, silmalihastele (eesmärk analüüsida vaatevälja vaatamata pea asendi muutumisele) ja suuraju koorde. Vestibulaaraparaadi ühepoolne vigastus põhjustab keha pöördumise vigastatud külje suunas. Mõlemapoolse vigastuse puhul tekivad rasked liikumishäired, tasakaalutus. Vestibulaarrefleks: silmad säilitavad aeglasel pööramisel endise vaatevälja, kui nad on saavutanud maksimaalse
annaabi.ee 
