vahekorras rühmitust: vestfaallased (ülekaalus Liivim orduharus) ja reinimaalased(ülek Preisimaa orduharus). Liiim orduharus avaldus maiskondlike rühmituste vastuolu eriti om valimisel. 15.saj alates esitati sellel kohale 2 kandidaati, kumbki erinevast maiskonnast, kelles üks määrati kõrgm poolt ordumeistriks, teine maamarsslaiks+selle orduvennad tähtsamate ordulinnuste käsknikeks. Maiskondae tülid Liivim orduharus lõppesid ~1450, kui om-ks määrati vestfaallane Johann von Mengede, edaspidi jäid vestfaallased Liivim ordus juhtivaks elemendiks. 1448 sügisel Riia pp-ks Ordu soosik Silvester Stodewescher, kelle salakavale pol tagajärjel nõustus Riia toomkapiitle vastuu võtma ordurõivastuse. 21.aug 1452 Kircholmi leping Riia pp ja Liivim ordum von Mengede vahel, mille kohaselt Riia linnal tuli anda nii pp-le, kui om-le alamlus vanne. Riiale see vastuvõetamatu ja algasid ,,võitlused Kirckholmi lepingu ümber''-puhkes
sunnitud sõlmima lepingu, millega loobus Riia üle võimust 60 aastaks. 1481 leidsid aset sõjalised kokkupõrked Riia linna ja Ordu vahel, Riia väed lõid Ordu väge. 1481 sai Riia lüüa? ja pidi ordu kahjud kinni maksma - viimane otsene sõjaline kokkupõrge ordu ja peapiiskopi vahel. Järgnevalt sisemised kokkupõrked, aga need seotud teiste põhjustega. Historiograafias on keskaja Liivimaal suurimaks ordumeistriks ülendatud Plettenberg, kes oli Vestfaallane, juba noores eas Liivimaale tulnud, Saksa Ordusse astunud ja seal karjääri teinud, 1484 valiti ordumeistriks, püsis ametis kuni oma surmani 1535. Teda on esile toodud mitmete asjaolude tõttu: pidas sõda Venemaaga, mille edukuses ühemõttelist vastust anda ei saa; tema ajal leidis Liivimaal aset reformatsiooniideede sissetung. Linnades kehtestati reformeeritud kirikureform; kolmandaks väga suurtest sisemistest vastuoludest Liivimaa pääses. Veel küsimus sellest,
annaabi.ee 
