ajakirjanikuna Valgas, Pärnus ning lõpuks Tallinnas. Spetsialiseerus teatri- ja kirjanduskriitikuks ning följetonistiks. Ta oli tegev ka poliitikas, kuid sellele kui ka kirjandusele pani punkti raske haigus tiisikus. Tegemist oli 1930-40ndatel ainsa Eestis tegutseva kutselise näitekirjanikuna. 1951. a saatis nõukogude võima ta Siberisse, kus ta 1952.a suri. Looming: Ta kirjutas näidendeid, kasutades varjunime Milli Mallikas. Tema vestetes domineerisid erootilised ja lõbusad pildikesed Eesti elust, milles nearuvääristab tõusiklust. Kirjutas nii komöödiaid kui ka fantaasianäidendeid. Peale näidendite kirjutas ka erinevaid brosüüre (Euroopa uuemast kirjandusest), vestele ja följetone, ka romaani ,,Viimne eurooplane". Tuntumad näidendid: ,,Domiliseeritud perekonnaisa"- komöödia; ,,Mikumärdi"- külakomöödia; ,,Sinimandria"- fantaasianäidend; ,,Lipud tornis"- rahvuslik näidend. 9
vihjeid nii, et see termin sai keskseks Hiina filosoofias. Hani dünastia (206 eKr- 220 pKr) mõttetargad andsid selle tähenduseks „armastus“, millest lõpuks sai „universaalne armastus“. Neokonfutsianistide käe all, eriti Zhang Zai (1020-1077) mõjul, paisus ren hõlmama tervet universumit, kontseptsiooniks, mida väljendati kui „kõikides asjades sisalduvat“. Konfutsiuse puhul on ren „õilsa“ ehk junzi olemuse peamiseks elemendiks. Õilsa mõiste on „Lunyus“ („Vestetes ja vestlustes“) läbivaimaks teemaks. Õilis mees (või mõningates tõlgetes ka „härrasmees“) on tagasihoidlik, tõsine, aupaklik, lojaalne ja paindlik: ta on „maraalse poole peal“. Tihti kasutab Konfutsius õilsa sünonüümina ka väljendit „heatahtlik mees“. Sündsus ja headus on tihedasti seotud. Teisal ütleb ta jälle, et härrasmehes peitub nii loomupärane energia kui ka peenetundelisus, arusaam, mis kajastub ka Platoni filosoofias.
annaabi.ee 
