relvastatud vastupanu. Ideestiku poolt on see vesternile väga omane, kuid arvestades Baltimaade ajalugu, on see võrdlus mõneti auklik, kuna erinevalt näiteks lindpriidest ja šeriffidest, kelle vahel toimub klassikaline hea ja kurja vaheline võitlus, olid sõjajärgsel ajal Baltimaades tegutsenud metsavennad ja enamik külaelanikke paljuski ühel nõul – passiivne versus aktiivne vastupanu. Seetõttu on mõnes mõttes „Keegi ei tahtnud surra“ pidada raske vesterniks, kuna käsitleb üsna reaalset temaatikat, milles kindlad stereotüübid puuduvad ja on ajalooliselt aktuaalne. Vestern aga seisneb siiski paljuski müütides ja kangelastes ning nii sügavale tasandile justkui ei langeks. Temaatilise poole pealt jällegi saab Zalakeviciuse filmi pidada mitme aspekti ja detaili puhul vesterniks – olemas on relvastatud võitlused, teatav anarhia, kättemaksufaktor jne. Küla iseenesest meenutab juba Metsiku Lääne linna, millest ei puudu loomulikult ka kõrts
Mingiks negatiivseks näitajaks seda Jules Verne'i puhul seda küll lugeda ei saa. Pealegi asendus Verne'i optimism tema elu lõpupoolel hoopis pessimismiga, kuid tema viimased teosed on meil kahjuks vähem tuntud. Kõikidest puudustest hoolimata on Verne'i teosed väga põnevad, eelkõige muidugi noorte silmis. Teoste kirjeldused "Tsaari kuller" (Michel Strogoff) Nüüdse skaala järgi võib seda nimetada Venemaa vesterniks, kus "pahade" indiaanlaste asemel on salakavalad tatarlased ja kirgiisid, kes Siberis uut Kuldhordi luua tahavad, "heade" valgete asemel aga tsaari- ja impeeriumitruud venelased. Loomulikult ei puudu sellisest raamatust ka kaunis naine, kes oli kirjaniku tahtel pärit Baltimaadelt. "80 päevaga ümber maailma" (Le Tour du monde en quatre-vingts jours) Fantastikaelement selles raamatus puudub. Verne laseb oma tegelastel - 100%
annaabi.ee 
