Maide, aga ka kirjanik Juhan Jaik. 1934. aastal koolitegelase ja õpikute autori Harald Jänese koostatud keskkoolilugemik "Matkakirjeldusi ja mälestusi" (1934) sisaldab eesti algupärase matkakirjanduse näidete valiku kõrval (neist küll vaid üks, Karl Ast-Rumori "Paadiga Paalal", käsitleb retke Eestimaa piires) ka lüheldast matkakirjelduste teoreetilist käsitlust. Jänes jaotab matkakirjel- dusi kolme tüüpi nii sisu kui vormi alusel. Sisu alusel on need jaotatud teaduslikeks, vestelisteks või ilukirjanduslikeks – sobitudes seega hästi käesoleva käsitluse alguses looduskirjanduse defineerimisel välja paku- tud teadus-, tarbe- ja ilukirjanduse kolmikjaotusega. Vormi alusel on matkakirjeldused jagatud samuti kolme tüüpi: kronoloogiliselt, kirjana või teemade kaupa üles ehitatud lugudeks. Kõigi nende jaotuste kohta toob Jänes ka näiteid, kuid Eesti-ainelisi teoseid leidub selles nimekirjas vähe.
keskus oli Sparta ning tuntum autor Pindaros (umbes 518442 e.Kr). Pindarose loomingus on esindatud erinevad koorimeelika liigid: hümnid, oodid, tantsulaulud, leinalaulud jm. meesriim vt riim. memuaarid proosazanr, milles autor jutustab enda või talle lähedaste isikute elust ja minevikusündmustest. Ajaloolistel sündmustel põhinevaid ja fakte tõetruult esitavaid mälestusi nimetatakse ajaloolisteks; vabalt ajaloolisi sündmusi ja isiklikke muljeid esitavaid mälestusi nimetatakse vestelisteks; kunstiliselt töödeldud mälestusi nimetatakse ilukirjanduslikeks. Eesti kirjanduse ühe ulatuslikuma mälestustesarja autor on Oskar Luts (1887 1953). Menelaos Sparta kuningas, Trooja sõja kangelane. Menelaose naise Ilusa Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt oli Trooja hävitamise põhjus. metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga.