Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Ta külastas nii Lõuna-Ameerika põhja- kui ka idarannikut. Jõudnud tagasi kirjutas ta, et taema reis tõestas, et ekvaatorist lõunapool avastas ta mandri. 3 Vespuccil polnud aga mingit aimu mandri suurusest. Võib öelda, et Kolumbus avastas Ameerika, kuid ta ise ei teadnud seda; Vespucci Ameerikat ei avastanud, kuid mõistis esimesena, et tegemist on uue mandriga. Esimene reis: Esimese reisi kohta mille Vespucci tegi ei ole eriti palju tõendeid. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisiga Uude maailma. 10
Suured maadeavastused ja nende tulemused Läbi aegade on uudishimu tõmmanud inimesi kaugetele ja uuetele maadele, pidev tahtmine on olnud teada saada, mis toimub üle mere või mägede taga. Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid
avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti(I), Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica(II), Venezuela rannik. Hiljem reise ei enam rahastatud need ei toonud kasu. · Tordesillase leping 1494. jagati Hispaania ja Portugali vahel maadeavastused. Kõik 46 meridiaanist lääne poolsed jäid hispaanlastele, idapoolsed portugallastele. BRASIILIA AVASTAMINE JA UUE MAAILMA NIMESAAMINE · Hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikul 15.saj lõpus. · Amerigo Vespuccil kahtlustas, et tegemist on uue mandriga. Nimetati tema järgi Ameerikaks. Brasiiliast saab Portugali valdus. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS · Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. Vaikse ookeani. · Fernando de Magalhaes ekspeditsioon avastamaks lääneteed Indiasse. (1519-1522) Kodusadamasse jõudis 1522. ainult üks laev 18 inimesega. Lääneteed Indiasse polnud toonastes tingimustest mõtet kasutusele võtta. MAADEAVASTUSTE JÄTKUMINE · Teiste maade roll maadeavastustes suureneb 16
arvatavasti väljamõeldised. On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud. Ta külastas nii Lõuna-Ameerika põhja- kui ka idarannikut. Samuti purjetas ta ka piki Lõuna-Ameerika rannikut kaugele lõunasse ja sai aru, et see on eurooplastele senitundmata manner. Jõudnud tagasi kirjutas ta: "Minu reis tõestas, et ekvaatorist lõuna pool avastasin ma mandri." Vespuccil polnud aga mingit aimu mandri suurusest. Võib öelda, et Kolumbus avastas Ameerika kuid ta ise ei teadnud seda; Vespucci Ameerikat ei avastanud, kuid mõistis esimesena, et tegemist on uue mandriga. Fernao de Magalhaes (1480 Sabrosa, Portugal 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) Fernao de Magalhaes oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all ja püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt
annaabi.ee 
