Utoopia 1516. Ladinakeelne. (,,Ou topos"). More'i leiutatud sõna, enne keegi ei kasutanud. Ou ei. Topos koht. Ei koht, paik, mida ei ole. Suurim viga on uskuda, et see paik on olemas. Kommjuhid arvasid küll, et seda on võimalik praktikasse rakendada. Raam on sinnapoole, nagu Dekameronilgi. More räägib endast ja ühest õpilasest ja sõbrast holandi humanistist. Nad kohtasid Antverpenis maailmaränudrit Raphael Hythlodaeus. Oli just tulnud Ameerikast (Amerigo Vespucciga koos). Maailma vallutamise protsess oli alanud. Utoopia nähemus teisest, sellisest maast, mis on täiesti teistsugune kui tolleaegne Euroopa. Raamatus ongi Hythlodaeuse jutustus. Müstifikatsioon. Allakäigu peamine allikas on jõudeelu ja lodevus, allakäigust aitab välja tuua inimeste töölerakendamine. Oli tööstusliku sissetungi vastu: ,,Lambad õgivad inimesi". Juttu ka kurjategijatele antavatest karistustest. H on vastu
Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Parlamendiliige, jurist, Henry VIII ajal lausa lordkantsler. Seotus poliitikaga sai talle saatuslikuks: ei kiitnud heaks kuninga ideed Rooma paavstile mitte alluda. More jäi seega oma peast ilma peale teda langes osaks sama saatus veel 2-le kuninga naisele 6-st. ,,Utoopia" ladinakeelne, 1516 ilmunud. Tema võttis mõiste ,,utoopia" kasutusele. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Autor kohtub Antverpenis Amerigo Vespucciga kaasas käinud maailmaränduri Raphael Hythlodayga ja siis viimane räägibki reisielamustest Utoopia saarel. Utoopia (More) Raphael räägib More'ile utooplastest ja kuidas neist tuleks eeskuju võtta. Utoopias käitutakse varastega nii: vargad viivad varastatud eseme tagasi inimesele endale, mitte kuningale. Vargus pole karistus, milletõttu peaks surema. Karistust peetakse õiglusevastaseks. Kui vargale ja mõrvarile määrata ühtviisi
annaabi.ee 
