Poegimiskolooniad lagunevad hiljemalt augustis. Suguküpsuse saavutavad nahkhiired 1-2-aastaselt. Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all. Kuna loomad kasutavad tihti varje- või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad. *** Suurkõrv Plecotus auritus Pikkus: 4,25,1 cm Kaal: 614 g Eluiga: kuni 22 aastat Poegade arv: 12 Klass: imetajad Mammalia Selts: käsitiivalised Chiroptera Sugukond: nahkhiirlased Vespertilionidae Eestis elavad nahkhiired: Tiigilendlane Myotis dasycneme Veelendlane Myotis daubentoni Brandti lendlane, Myotis brandtii Habelendlane Myotis mystacinus Nattereri lendlane Myotis nattereri Suurkõrv Plecotus auritus Pargi- nahkhiir Pipistrellus nathusii Kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii Suur- nahkhiir Vespertilio murinus Suurvidevlane Nyctalus noctula Suurim Eestis elutsev nahkhiir on suurvidevlane, kelle
gallinago) kiivitaja (Vanellus vanellus) kiivitaja (Vanellus) Tüllased (Charadriidae) sookurg (Grus grus) kurg (Grus) kurglased (Gruidae) hüüp (Botaurus stellaris) hüüp (Botaurus) haigurlased (Ardeidae) harilik siil (Erinaceus siil (Erinaceus) siillased (Erinaceidae) europaeus) veelendlane (Myotis lendlane (Myotis) nahkhiirlased (Vespertilionidae) daubentonii) hunt (hallhunt) (Canis lupus) koer (Canis) koerlased (Canidae) rebane (Vulpes vulpes) rebane (Vulpes) koerlased (Canidae) kährik (Nyctereutes kährikkoer koerlased (Canidae) procyonoides) (Nyctereutes) kärp (Mustela erminea) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) nirk (Mustela nivalis) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae)
New Haven, Connecticut: Yale University Press, 50. Gustavson, H. 1993. Merekindlused Eestis 1913-1940. Olion, Tallinn. Hints,O. 2006. Nahkhiired ja iidne vulkaanilise tuha kiht Laagri tunnelites. [veebimaterjal] http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task= blogcategory&id=90&Itemid=96 [20.03.2009]. Kapfer, G.,Rigot, T., Holsbeek, L., Aron, S. 2007. Roost and hunting site fidelity of female and juvenil Daubenton's bat Myotis daubentonii (Kuhl, 1817) ( Chiroptera: Vespertilionidae). Mammalyan Biology. Kultuurimälestiste riiklik register. [veebimaterjal] http://register.muinas.ee/ [20.03.2009]. Lilleleht, V. 1998. Eesti Punane Raamat. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Tartu. MacDonald, D.W., Barrett, P. 2002. Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Masing, M. 1984. Lendlased. Valgus, Tallinn. McAney, K. 1999. Mines as roosting sites for bats their potential and protection. In Biology and Environment Vol. 99B, No. 1. pp
annaabi.ee 
