Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaks. Hermann uskus eestlaste arengusse. Kunileid oli eesti rahvusliku koorimuusika üks rajajaid. Ta kirjutas esimese laulupeoks laule, Mu isamaa on minu arm"Mu isamaa on minu arm",1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel zürii esimees, jakobsoni mõjul tegeles eestirahva lauluga. Õppis valga seminaris. Aleksander Thomson sündis Sangastes veskirentniku pojana, Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid, Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid, järgis vanarahvalaulude traditsioonee. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni. Surmani töötas mata õpsina.
Jakobsoni tekstidele. Koorilaulud · "Mu isamaa on minu arm" (sõnad: Lydia Koidula) · "Sind surmani" (sõnad: Lydia Koidula) · "Veel pole kadund kõik" (sõnad: Carl Robert Jakobson) · "Ema ja laps" (sõnad: Carl Robert Jakobson) · "Mu isamaa nad olid matnud" (sõnad: Lydia Koidula) Aleksander Eduard Thomson Aleksander Eduard Thomson oli koorihelilooja ja eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Aleksander Thomson sündis Sangastes veskirentniku pojana. Õppis Valga algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Muusikalise hariduse sai Valga seminaris, mille lõpetas 1865. aastal. Samal aastal sa ta kihelkonnakooliõpetaja koha Kanepis, kus organiseeris oma aja kohta väga suurt laulukoori ( 60 lauljat). Hiljem töötas ta ka koduõpetajana Viljandi lähedal. Teadmised ja majanduslik seis võimaldasid tal 1870. aastal astuda Tartu ülikooli matemaatikat õppima. Tartu-perioodil lühikest aega ,,Vanemuise" koori. Kuni
Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Kunileidi koorilaulud näitasid saksa liedertafellike laulude kõrval uut kvaliteeti. Peale rahvaluule sobitas Kunileid rahvaviisidele Koidula, Kreutzwaldi ja Jakobsoni tekste. Kunileidi rahvuslikud taotlused olid eeskujuks järgnevatele heliloojatele -Aleksander Thomson (31. I 1845 Pringi Sangaste kihelkond - 20. X 1917 Petrograd), Helilooja. Sündis Sangastes veskirentniku pojana. Õppis Valga algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Muusikalise hariduse sai Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1865. aastal. Õppis ka Tartu ülikoolis matemaatikat. 1865. aastal sai kihelkonnakooliõpetaja koha Kanepis, kus organiseeris laulukoori, mis oli Eesti selle aja suuremaid (60 lauljat). 18661870 oli koduõpetaja Vana-Võidu mõisas. 1872 1876 töötas kooliõpetajana Peterhofi saksa kirikukoolis ja koduõpetajana Anton
annaabi.ee 
