Seltsi Peeter Päts). Voore). millega protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu asutaja Aristokli A. Hrebtov koostas ja saatis märtsis koolidele laiali üksikasjaliku ringkirja 1936 alustas tööd esimene riiklik looduskaitse 1958 ENSV Teaduste Akadeemia egiidi all taasalustas tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et inspektor Gustav Vilbaste. Ta koostas esimese ,,Loodusetööde alalhoidmiseks", milles kutsus ilmumist ajakiri ,,Eesti Loodus". Asutati esimene
Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki
annaabi.ee 
