rajas sinna oma trükikoja,mille järel on sealsetes ruumides erinevate ettevõtete all trükitööstuslik tegevus säilinud tänaseni. Järjepidevale leivatööstusele panid aga aluse Taani päritolu ärimees Lorenz Sander ja pankur Woldemar von Roth 20.novembril 1912 aastal,kui avati nende esimene tsehh Riia tänaval hoones,mis oli spetsiaalselt ehitatud veskiks ja pagaritööstuseks.Algselt kahekordne veskihoone ehitati ümber sama kümnendi keskpaigaks neljakordseks uute elektrimootorite ja tehnoloogiliste seadmetega moodsaks tööstuspargiks. Vabrikus oli ka juba elektrivalgus ja oma veevärk.Loomulikult oli Tartus ka mitmeid erinevaid pagarikodasid ja leivatööstusi.Täna ringtee tänaval asuv tootmiskompleks sai alates 2001 aastast ,mil kogu tootmine lõplikult sinna üle viidi.Uhkusega võib tõdeda ,et läbi rohkemkui 100 aasta on leivatootmine
pojapoeg Raul, kes osalesid ka aktiivselt remonttööde tegemisel. Käive hakkas vähenema 2000. aastal 2003.a-st veski seiskus nõudluse puudumise tõttu lõplikult. Vajaduse tekkimisel on võimalik teda uuesti käivitada. Muinsuskaitse seltsi rahadega (44 000 krooni) kahasse parandati 2006. aastal varisemisohtlik korsten 2008 suvel remonditi pais ja tehti turbiinikanalile uued siibrid. Korduvalt on parandatud veskihoone aknaid, kuna vandaalitsemist tuleb ette igal aastal. Viljandi Muuseumi kogudes olevate paljude 18.saj juridica raamatute esialgseks omanikuks on sissekirjutuste ja nimetemplite põhjal G. L. Rathlef. Gustav Ludwig Rathlef (1847-1928) oli põllumajandus- ja ühiskonnategelane ning Lahmuse mõisa omanik. Omanike ringis on teisigi ümberkaudseid mõisnikke: von Sieversid, von Stackelbergid, von Bockid ja kohalikke kultuuritegelasi.
annaabi.ee 
